Tervislike linnade võrgustikku kuuluvas Pärnus sisaldab reovesi tervisele ohtlikke aineid. Inimesed peaks sügavamalt mõtlema, milliseid igapäevatooteid nad kasutavad
Eelmise aasta jooksul viidi Pärnus läbi sõeluuring kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu. Nüüd selgunud uuringu tulemustest avaldub, et võrdväärselt jõuab Pärnu linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui ka näiteks väikestest ettevõtetest, kaubanduskeskustest, SPA-dest ja haiglast.
Sõeluuringu käigus analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu-, tööstuspiirkondade ja teenindusettevõtete reovees ning linna sademevees. Ohtlikke aineid, mis on sattunud Pärnu veekeskkonda inimtegevuse mõjul, leiti pea kõigist võetud proovidest.
“Pärnu on tervislike linnade võrgustiku liige. Ohtlikud ained igapäevaelus mõjutavad inimeste tervist ja tekitavad keskkonnas soovimatuid muutusi. Igaüks meist peab mõtlema, mida tarbib ja kuidas tarbimisharjumused keskkonda mõjutavad,” leiab Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.
Pärnu tulemusi analüüsinud MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu selgitab, et elamupiirkondade saaste on tingitud igapäevatoodetes leiduvatest kemikaalidest. Näiteks avastati kõigist veeanalüüsidest bisfenool Ad ja ftalaate, mida võib leida nii toidupakenditest, köögitarvikutest, mööblist, mänguasjadest kui ka mujalt.
“Tegemist on tugevate hormoonsüsteemi kahjustajatega, mis võivad mõjutada meie füüsilist arengut ja põhjustada tõsiseid tervisehäireid, näiteks tingida sperma kvaliteedi halvenemist, soodustada viljatust, rasvumist ning haigestumist diabeeti või vähki,“ räägib Nõmmsalu.
Nõmmsalu sõnul on kõige lihtsam alustada keskkonna kaitsmise ja ohtlike ainete kasutuse piiramisega iseendast ja oma perekonnast.
„Samu võtteid saab rakendada tegelikult ka ettevõtetes: nii autopesulas, juuksurisalongis kui kaubanduskeskuses on võimalik asendada näiteks tavapäraselt kasutusel olevad ohtlikud kemikaalid keskkonnasäästlikumate ja ohutumatega,“ märgib Heli Nõmmsalu, lisades: „Keskkond on meie ühine ressurss, aga ka meie ühine vastutus.“
“Erinevate linnade tulemused näitavad, et ohtlikud ained on keskkonnas laialt levinud probleem,“ selgitab kemikaaliekspert Nõmmsalu. Samas nendib ta, et põhjalikumate järelduste tegemiseks oleks vaja pikaajalisemaid uuringuid.