Puukborrelioosi haigestumine on mullusega võrreldes kõvasti kasvanud
Puukide, sh nende, kes kannavad puukborrelioosi tekitajat, absoluutarvu muutuse kohta pole võimalik Eestis ega mujalgi maailmas suurt midagi öelda – puuke on võimatu loendada. Nende hulk sõltub väga paljudest teguritest: õhutemperatuurist ja -niiskusest, väikeloomade arvukusest, taimestikust, vegetatsiooniperioodi pikkusest ja inimtegevusestki. Kuna kõik need tegurid on pidevalt muutumises, kõigub ka puukide arvukus.
Kuid seda võib terviseameti statistikale tuginedes kindlalt väita, et puukborreliosi ehk Lyme’i tõbe diagnoositi inimestel tänavu jaanuari algusest mai lõpuni mullusega võrreldes 64,2 protsendi võrra enam. Kui 2017. aastal registreeriti esimese viie kuuga 179 borrelioosijuhtu, siis tänavu sama ajaga 294.
Enim on haigust registreeritud Tallinnas (2018 – 55 juhtu/2017 – 48 ), järgnevad Saaremaa (47/10), Pärnumaa (45/6), Harjumaa (32/2) ja Tartumaa (22/6). Tõus on päris märgatav. Miks?
„Haigusjuhtude arvu kasv on loogiline, sest inimesed viibivad rohkem looduses ning vastavalt suureneb ka kokkupuutumise võimalus puukidega,“ vastab terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.
Ühtlasi juhib ta tähelepanu, et vaadates pikaajalist puukidega levivate haiguste esinemise statistikat, selgub puukborrelioosi ja -entsefaliidi sesoonsus: haigestumine on kõrgeim suvel ja sügisel – näiteks eelmisel aastal registreeriti enim puukborrelioosijuhtumeid ajavahemikul juunist oktoobrini
Borrelioosi omapäraks on aga see, et haigust diagnoositakse aastaringselt, sest vahel kulub hoolimata puukide hooajalisusest õige diagnoosi panemiseks kauem aega. „Inimene jõuab arsti vastuvõtule hiljem, juba haigusjärgsete probleemidega,“ selgitab Dontšenko.