Urmas Kruuse: valitsuse tegevusetus võib põllumajanduses tekitada pahatahtlikke pankrotte või ülevõtmisi

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe ja endise maaeluministri Urmas Kruuse sõnul ei tasu loota, et uus põud tuleb alles 70 aasta pärast, vaid tuleb analüüsida praeguste seaduste auke.

"Kui me saadame pankadele kirju ja palume, et järsku nad oleksid leebemad, siis sellest ei piisa. Pangad ei ole heategevusorganisatsioonid," ütles Kruuse, kelle sõnul alahindab valitsus tänase kriisi negatiivset mõju ja on liiga passiivne.

“14. augustil maaelukomisjoni istungil rääkisid kõik erilisest olukorrast põllumajanduses,” sõnas ta. "Aga ühel hetkel pidime tõdema, et tänase seaduse mõttes ei ole mingit eriolukorda. Mis on pildil valesti? Vaja on analüüsida, kas meie seaduses on mõned augud, mis selliste olukordadega ei arvesta.”

Kui seaduses on auk, on Kruuse sõnul vaja seadust muuta. Ta rääkis, et teda üllatas maaelukomisjoni erakorralise istungi kokkukutsumisega kaasnenud vastuseis ja bürokraatlik põhjendus, et seadus ei võimalda põllumajanduses eriolukorda välja kuulutada.

"Tarmo Tamm ütles maaelukomisjoni erakorralisel istungil, et kui tahate seadust muuta, siis muutke, see on parlamendi roll. Siit võis välja lugeda, et valitsus vajadust ei näe. Nüüd räägib ta natuke leebemat juttu," sõnab Kruuse, kellel oli soov algatada Riigikogus arutelu, et veenduda, kas on tehtud kõik, et maaelu ei oleks möödanik.

“Kui selline põud oli viimati 1950. aastal, siis ei maksa loota, et järgmine tuleb 70 aasta pärast. Kas see tõesti ei ole erakorraline olukord? Kurb oleks see, kui kellegi elutöö häviks, sest meie tegevusetus võimaldaks tekitada pahatahtlikke pankrotte või pahatahtlikke ülevõtmisi põllumajanduses,” ütles Kruuse. "Loodan, et see ei olegi kellegi eesmärk. Sõjad on näidanud, et ühed surevad ja teised saavad rikkaks, kas see peabki nii olema?"