Täna toimub Tallinnas Eesti Erametsakeskuse korraldusel puiduenergeetika seminar, kus teravdatud tähelepanu all Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2030, puiduenergia koht selles ning energeetikas puidu kasutamist mõjutavad Euroopa Liidu õigusaktid.

Küttemajandusele esitatud väljakutsed lähtuvad muuhulgas ka uutest arengutest ja nõuetest, näiteks liginullenergiamajade rajamise kohustus, nutikate lahenduste leidmine energiatarbimise juhtimiseks, energiatõhususe saavutamine jmt.

Umbleja sõnul peab soojusmajanduse arengukava (SMAK) põhjalikult analüüsima muuhulgas ka kaugkütte olukorra, selle riskid ja arengud. Nende analüüside põhjal koostatakse investeeringuotsused, esimene taotlusvoor avati 2015. aastal ja küttefirmad ka rahastavad uusi biokütuste projekte üsna jõudsalt.

„Hakkpuidul põhineval energial on kaugküttes kindlasti perspektiiv olemas, katlamajad on oma investeeringud teinud vähemalt 15 aasta perspektiivis ja hakkepuidule on suur nõudlus. Loodetavasti see väga palju hinnakoormust ei suurenda,” rääkis Umbleja. „Efektiivsuse tagamisel rakendatakse mitmeid nutikaid lahendusi. Näiteks investeeringud soojustorustike lisakilomeetritesse tehakse vaatega 30 aastat ette. Energeetikud soovivad tegeleda oma põhitegevusega, mitte sekundaarsete tegevustega.”

Ta usub, et kaugkütte võrgustamisel on tulevikku, investeeringute üks oluline eesmärk on ka ressursitõhususe saavutamine. Nii on KIKist esimeses taotlusvoorus kokku 16,5 mln € investeeringutoetust saanud ettevõtted 17 aasta jooksul saavutanud puitmaterjali kokkuhoiu ühe puidukuupmeetri kasutamise kohta 1,95 mln m3.

„Soojusenergeetika on üks oluline valdkond, mis on Eestil aidanud täita sihiks seatud taastuvenergeetika eesmärgid,” kinnitas Umbleja.

Statistika ütleb, et 56% ehk üle poole kaugküttest kasutab taastuvatest allikatest saadud kütust, peaasjalikult siis hakkpuitu