Hiirt… hiiiirt!“ Nii hakkab igal õhtul pärast päikeseloojangut maja taga metsatukas väike kõrvukrätsupoeg piiksudes manguma. Hele piiks iga 3-4 sekundi järel kostab suveöö vaikuses kaugele, andes teada, kus poeg asub ja toitu ootab. Peamiseks toiduks ongi kakkudel hiired, nii arvabki inimkõrv piiksumises kuulvat tuttava sõna ära.
Olen terve nädala püüdnud rätsupoega valgel ajal otsides puuvõradest üles leida, siiani tulemusteta. Händkakupoegadega vedas metsas paremini. Ühel õhtul nägin saareoksal heleda taeva taustal siiski kõrvukrätsu vanalinnu ära. Tegin temast vastu taevast ka pilte, kuid õiget kvaliteeti pimedates oludes ühelgi neist pole. Julgen siiski ühe variandi siia riputada, sest kiusatus oma esmakohtumisest kõrvukrätsuga kuulutada on suur. Varem olen vaid nende häälitsusi kuulnud.
Poega aga pole ma tänaseni näinud ning olen leppinud vaid öise kuulamisega, mis algab pärast kella 23 ning kestab kella 1-ni või hetkeni, kui mangujale hiireke toiduks toodi. Ühel südaööl kuulsin ära ka vanalinnu ja poja omavahelise suhtlemise. Vana vastas poja piiksumisele helitu kurguhaugatusega „häuhh“ mitu korda ja lõpuks kuulsin seda häält juba suunast, kus enne poeg piiksus. Mõni hetk hiljem nägin öötaeva taustal puulatvade kohal pikkade tiibadega lindu põldude poole eemaldumas.
Kõrvukrätsud on kakud, kellel on peas sulgedest „kõrvad“, millest ka eestikeelne nimi tulnud. Nagu kakud ikka, ei ole rätsud suuremad meistrid ise pesa punuma, vaid hõivavad munemiseks ja poegade väljahaudumiseks mõne varem valmis ehitatud risupesa, näiteks eelmise aasta varesepesa. Varesed teevad igal kevadel jälle uue, jättes eelmise, vahel üsna kehvakese, uuele leidjale.
Enda suvistest tegemistest veel niipalju, et nädalavahetusel saime laste abiga talvepuud kuuri. Tõime kolm traktorikärutäit, kokku 24 ruumi. Terve päev oli laadimist ja ladumist ning selg ei tahtnud õhtul enam painduda. Riidad kuivavad mul sünnikodu õuel, kus tuulisem ja ruumi laialt. Koju kuuri toome need võimaluse korral enne jaani, kui mõnda aega on kuiva ilma pidanud. Enne jaani ongi välisõhk kuivem ja ligi poolteist aastat väljas riitades seisnud halud kuuri ladustamiseks kõlbulikud. Üks talvemure selleks korraks murtud.
