Ebasoodsateks asjadeks võivad olla toidupuudus (kesine hiireaasta), toitumisalade seisund (niidetavate alade ja viljapõldude vaheldumine), halb ilmastik, häirimine, kevadised metsaraie- või maaparandustööd pesade läheduses, röövlus (munade ärasöömine pisikiskjate või teiste lindude poolt) ja veel muud tegureid, mistõttu võib pesitsusaasta vahele jääda. Konnakotkastel lennuvõimestub üldreeglina vaid üks poeg, väga harva kaks.

Väike-konnakotkad ehitavad aeg-ajalt oma territooriumile uue pesa ja põhjuseid vana pesa mahajätmiseks võib olla erinevaid. Näiteks parasiidid pesas, pesapuu halb seisund, varisemisoht, pesa varasem hõivamine teiste röövlindude (händkakk, kanakull) poolt, metsamaastiku muutused, häiringud jne. Konnakotkaste omavaheliseks miinimumterritooriumiks on maa-ala raadiusega keskmiselt 2 km. Minu metsas näiteks aga pesitsevad rändelt tulevad konnakotkad ja püsielanikest rongad teineteisest napilt 100 m kaugusel asuvates pesades juba hulk aastaid ilma suuremate tülideta. Selleks ajaks, kui konnakotkad mai alguses kuusevõras asuvasse pesasse munema asuvad, on ronkadel kõrge männi ladvas pojad juba lennuvõimestumas ja pesalt lahkumas. Mõlemad liigid lepivad teise kohaloluga ja kui mõni kogenematu rongapoeg eksibki lennul kotkapesale liiga lähedale, aetakse ta sealt kohe eemale.

Äsja toimunud pesade kontrollimise käigus selgus, et minu metsas hulk aastaid kasutusel olnud väike-konnakotkapesa on asustamata, natuke rohtugi peale kasvanud. Aga kotkaid olen lendamas näinud alates aprilli algusest, alles eilegi laskus vanalind samasse metsa. Järelikult peab kusagil uus pesa olema.

See saigi üles leitud, asub eelmisest ligi 150 m kaugusel vääriselupaiga metsas, mida pole aastakümneid majandatud. Uueks pesapuuks on pildil tagaplaanil vasakul asuv jämedam kuusk, kus ka kotkapoeg on üles kasvamas.