Audiitorid tunnistavad, et kavandatud reform sisaldab vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks, kuid need ei ole selgelt määratletud ega kvantifitseeritud sihtnäitajatena väljendatud. Seetõttu jääb selgusetuks, kuidas võiks keskkonnahoidlikumat ÜPPd hinnata ja mõõta.

Lisaks näib komisjoni hinnang ühise põllumajanduspoliitika panuse kohta ELi kliimamuutusealastesse eesmärkidesse ebarealistlik, ütlevad audiitorid.

Audiitorid märgivad, et paljud väljapakutud poliitikavariandid on praeguse ÜPPga väga sarnased. Suurima osa eelarvest moodustaksid endiselt põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, mis põhinevad nende omandis või kasutuses oleva maa hektarite arvul. Audiitorite sõnul ei ole see aga sobiv vahend paljude keskkonnaprobleemide lahendamiseks ega ka kõige tõhusam viis piisava sissetuleku toetamiseks.

Ettepanekuga tehakse peamised muudatused selles, kuidas poliitikat ellu viia. Tähelepanu suunatakse nõuetele vastavuselt tulemuslikkusele, mida audiitorid täielikult toetavad. Audiitorid leiavad siiski, et ettepanek ei sisalda tõhusa tulemuslikkuse süsteemi jaoks vajalikke elemente. Uus ÜPP vajab tulemuslikkuse ja eesmärkide jaoks rohkem stiimuleid, mis on selgelt seotud väljundite, tulemuste ja mõjuga.

Veel üks oluline muudatus on ÜPP maksete ELi toetuskõlblikkuse uus määratlemine, kuid arvestades kavandatud mudelis sisalduvaid piiranguid, nõrgendab see tõenäoliselt kindlustandvat raamistikku. Audiitorite sõnul on selle tagajärjel arvuliselt vähem kontrolle ja auditeid, mille tulemuslikkus on samuti väiksem.

„Liikumine tulemuspõhise hindamise suunas ei kaotaks vajadust kontrollida seaduslikkust ja korrektsust,“ ütles arvamuse eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige João Figueiredo. „Me kahtlustame, et õiguslik säte, mille kohaselt tuleb ainult väga väike osa kuludest kanda liidu eeskirjadega kooskõlas, võib muuta need eeskirjad mõttetuks ja kahjustada ELi õiguse kohaldamist.“

Audiitorid rõhutavad samuti kindla välise kontrollisüsteemi puudumist. Ettepaneku kohaselt ei saaks komisjon ei makseasutustelt kontrollistatistikat ega ka sertifitseerimisasutustelt kindlust põllumajandustootjatele tehtavate maksete kohta. Audiitorid hoiatavad, et see nõrgendaks komisjoni aruandekohustust. Samuti raskendaks see ühtse auditi lähenemisviisi kohaldamist, pidades eelkõige silmas sertifitseerimisasutuste väiksemat rolli.