Seeder rääkis, et Tallinnas oli mullu juhus, kui kontrolli käigus leiti ehituse pealt leiti terve punt ukrainlasi. Nad väitsid, et on turistid, kes tulid tutvuma Eesti ehitustavadega. Küsimusele, miks neil on tööriided seljas, vastati, et solidaarsuse pärast kohalike ehitajatega.

Üheks tööturu trendiks on see, et väikeettevõtete (kuni 9 töötajat) arv on viimasel ajal oluliselt kasvanud. „Inimestel ei ole enam ainult üks töö, vaid tehakse kõrvalt oma alt,” selgitas Seeder. Samas on väikeettevõtetes palgatase suurtest ettevõtetest olulisemalt madalam, mis mõjutab keskmist palka. Ka osaajaga töötajate osatähtsus on viimasel ajal kasvanud.

Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust selgus, et uusi töötajaid kavatses värvata 70% organisatsioonidest. Inimesed liiguvad teistele töökohtadele ja suur osa värbamisvajadusest tuleneb töötajate asendamisest. Ligi pooled töötajad on saanud kutse mujale tööle kandideerimiseks. Nende seas on veidi rohkem juhte ja tippspetsialiste. Aga näiteks eelmisel sügisel said küllaltki palju selliseid kutseid mootorsõidukijuhid.

Aktiivsete tööotsijate hulk on stabiilselt üle 10%. See seltskond, kes ei otsi tööd, on mulluse sügisega võrreldes natuke kasvanud. „Koos palgatõusuga ollakse oma tööandjale lojaalsemad,” märkis Seeder. Mullu tõsteti ju enam kui poolte töötajate palku.

Veerand töötajatest kaalub lähiajal töökoha vahetamist. Erinevused on suuremad vanuserühmade lõikes - noortel on valmisolek töökohta vahetada suurem. 70 protsendil noortel vanuses 16-24 aastat on olnud juba 3-9 töökohta.