Pühapäeval tähistatakse Eestis isadepäeva
Isadepäeva esmakordne suurem pühitsemine toimus 1910. aasta 19. juunil Spokane'i linnas, mis asub Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis.
Sonora Smart Dodd soovis austada oma isa William Jackson Smarti, kes oli ka Ameerika kodusõja veteran, eelkõige seepärast, et ta kasvatas üksinda pärast oma abikaasa surma vapralt üles nii vastsündinu kui viis vanemat last. Sonora Smart oli 16 aastane, kui tema ema sünnitamisel suri ja asus isale appi nooremate vendade kasvatamisel. Abielus tütar mõistis isa tänuväärset pühendumust oma lastele erilise tähendusena, mis viiski ta 1909. aastal mõttele taolisi ennastsalgavaid isasid riikliku tähtpäevana meeles pidada.
Kuigi Ameerika president Calvin Coolidge toetas isadepäeva riiklikuks pühaks nimetamist juba 1924. aastal, jõuti ametlikult tunnustatud tähtpäevani alles president Lyndon Johnsonsoni ametiajal 1966. aastal. Siiski ei takistanud ametliku tunnustuse puudumine kohe algusest peale hakata Spokane’i kõrval ka teistes linnades ja asulates üle riigi isadepäeva tähistama. Ühendriikides pühitsetakse isadepäeva kolmandal juunikuu pühapäeval, samal ajal tehakse seda ka näiteks Mehhikos, Kolumbias ja Singapuris, Suurbritannias aga samuti Leedus. Ameerikas osutatakse isadepäeva tähistamisel laiemat tähelepanu kõigile meestele, mis ei piirdu üksnes isadega, vaid laieneb ka teistele olulistele isikutele, kelleks on võinud samuti elu jooksul saada vanaisad, kasuisad, onud, vanemad vennad, ristiisad jne.
Isadepäevast peetakse lugu enamikes riikides ümber maakera! Vastupidiselt enamikele maailma riikidele, kus isadepäeva tähistatakse juunis, peetakse meil seda tähtpäeva sarnaselt Islandi, Norra, Rootsi ja Soomega novembrikuu teisel pühapäeval. Eestisse saabus isadepäeva tava Soomest. Ent Itaalias, Portugalis ja Andorras on isadepäev hoopis märtsis ja septembri esimesel pühapäeval Austraalias. Eestlaste lõunanaabrite suhtes puudub mul teadmine. Hea kui teadja lugeja sellest näiteks kommentaaride real midagi kirjutaks. Kui Ameerika välja arvata, siis on enamikes maades isadepäeva traditsioon hakanud kujunema läinud sajandi 70-tel aastatel. Nõukogude okupatsiooni perioodil üritati isade austamine siduda Vene armee aastapäevaga 23. veebruaril, millega seati esikohale isade sõjamehe tähtsus.
Eestis tunnustatakse isadepäeval meeste rolli laste kasvatamisel ja avaldatakse tänu nii isadele, vanaisadele kui ka vaarisadele. Alates 1998. aastast on Eesti Naisliit andnud välja Aasta Isa tiitlit, mida tehakse ühes Eesti Naislaulu Seltsiga. Aasta Isa valiku teeb naisliit üldsuse pakutud kandidaatide seast. Tiitli väärilise isa peres peab kasvama või olema üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Kandidaat peab olema Eesti kodanik ja töö ning perekonna väärtustamisel suurepäraseks eeskujuks ka väljapool pereringi. Esimesena pälvis austusväärse nimetuse Pärnumaa isa, talupidaja Eduard Jaansen. Kena tava kohaselt annab Aasta Isale igal aastal traditsiooniliselt kunstnik Kiira Mari-Anne Kadariku nahkköites „Kalevipoja" üle Eesti presidendi proua.
Möödunud aastal sai kolme lapse isa ja üheksa lapselapse vanaisa Heinz Valk Aasta Isa tiitli ja auhinna, mille piduliku kättesaamise järel ütles ta Estonia kontserdi saalis muuhulgas järgmist: „Kui praegu on Eesti juhtkond kuulutanud oma suureks eesmärgiks võtta kasutusele euro, siis teine eesmärk võiks olla perekond ja lapsed, kelle nimel parema elu poole püüeldakse.“
Isadepäeva lilledeks peetakse punast ja valget roosi, millest esimest kingitakse elavale ja teist lahkunud isale.
Isadepäeva puhul heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu. Eesti lipu heiskamise õigus on ka kõigil teistel, kellele seda pole seadusega kohustuseks tehtud. Lipud heisatakse päikesetõusul ja mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul või hiljemalt kell kümme õhtul.
Täna, algusega kell 12.00 toimub Sindi
Seltsimajas Sindi Lasteaia rühmade
