Puhkpilliorkester äratas Sindi linna


Puhkpilliorkester äratas Sindi linna

Sindis toimus täna hommikul raekoja juures iseseisvuspäeva pidulik rivistus, lipuheiskamine ja rongkäik Sindi koolimaja õuele, kus Krulli kohvik kostitas oma kuludega rahvast saiakestega.

Jannseni aegne Sindi Laulukoor

Vihmasadu ei takistanud päiksetõusu ja Saxoni mängu

Samaaegselt päikesetõusuga alustas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon dirigent Kaido Kivi juhatusel mängimist, mis viis täna hommikul ka kõige sügavamalt maganud lähikonna elanikelt une silmist ja andis märku, et nobedamad võiksid kiirustades jõuda veel viimasel hetkel Sindi raekoja tornimasti tõusvat lippu vaatama. Ärksama vaimuga rahvas oli aga juba sel ajal teel pidulikule iseseisvuspäeva tseremooniale, et täpselt kell 07:55 näha sinimustvalge lipu heiskamist. Tornilippu on kõigil aastatel heisanud Mihhail Škljar.

Tähelepanu väärivad mudilased ja maavanem

Pidulikul rivistusel seisis loendamatu hulk Sindi gümnaasiumi õpilasi oma kooli sinimustvalgeid kandelippe hoides. Paremal tiival asusid Eesti Lipu Seltsi kollase narmaspalistuse ja kuldse kolme lõvi teravikuga esinduslipp, selle kõrval Kaitseliidu lipp koos relvastatud auvalvega. Väljas olid Sindi linna, gümnaasiumi, lasteaia ja seltside lipud. Sindi gümnaasiumi lipu kõrval oli aukohal kooli sinimustvalge esinduslipp, samasugune nagu Lipu seltsil, ainult kuldse munaga varre tipus. Mõlemad esinduslipud kingiti Riigikogu poolt möödunud aasta lipu päeval. Alati on olnud esindatud Sindi Kalju ja Sindi Laulukoori lipp, esimest korda oli rivistusel ka Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase Sindi Lasteaia lipp. Varast ärkamist ei pidanud paljuks mitmed kõige pisemadki mudilased, nagu seda tegid nende vanemad. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste püüdis iseseisvuspäeva hommikust haarata maksimumi. Pärnus toimus ammuse traditsiooniga riigilipu heiskamine Pärnumaa skautide ja gaidide maleva liikmete osavõtul algusega kell 7:32. Aga ta jõudis ka Sindis toimunud pidulikust sündmusest osa saada!

Saatku edu kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse

Sindi linnapea Marko Šorin julgeb pidada ka Sindis tähistatavat Eesti Vabariigi aastapäeva hommikut juba väljakujunenud traditsiooniks, mis annab tervele pidupäevale hea energia ning tubli annuse patriootlikku emotsiooni. „Uhke on vaadata lehvimas sinimustvalget lippude rivi ja nendele lisaks auväärses vanuses Sindi Laulukoori ning spordiselts Kalju, gümnaasiumi ja lasteaia lippe.

Linnapea meenutas, et mullu kevadel gümnaasiumile kingitud piduliku riigilipu pühitsemisel ütles tollane peapiiskop Andres Põder - saatku edu teid kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse. „Need on head soovid ja näitavad, et meie koolinoorte ja nende toetajate varasem panus on juba edukas olnud. Nüüdseks on Eesti lipukultuuri hoidmisse kaasatud ka meie linna lasteaialapsed, kes osalesid oma vanemate ja õpetajatega möödunud suvel lipu päeva pidustustel Pärnus. Mul on väga hea meel, et Sindi noortes on tahtmist ja sädet ja see omakorda annab kindlust tuleviku peale mõeldes. Eestlased olime, oleme ja eestlasteks ka jääme!“ mõtiskles Šorin.

Ta jätkas skautide suurepärase mõtteteraga: võtkem müts maha meie mineviku ees ning käärigem käised ülesse tuleviku tarvis! „See meeldejääv fraas võtab ilusasti kokku 97 aastase riigi olemuse ning annab meile selle suure narratiivi, mille puudumist mõned on kurtnud. Me ei pea jõudma viie rikkama hulka, kuid me võiksime jõuda kõige õnnelikemate rahvaste hulka. Siis püsib Eesti rahvas, siis püsib meie riik, kust enam ära ei minda! Siis meil on, mida hoida!“

Mõtestades taasiseseisvunud riiki

Loe veel

„Täna tähistame riigi 97 sünnipäeva, millest ca 70 aastat oleme saanud elada enamvähem rahu tingimustes, kuid siiski 51 aastat oleme pidanud taluma võõrriigi meelevalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on ka eelnevatel aastatel head naabrit käinud iseseisvuspäeval tervitamas. „Meid on ikestatud, küüditatud, kollektiviseeritud, püütud ümber kasvatada, aga vabaduse püüdlust ei ole antud raskused meis murdnud. Taasiseseisvumise aja 24 aastat usku, lootust, ootust ja tööd on toonud meid tänasesse päeva.“

Erkmann mõtestas taasiseseisvunud riiki meie ühises nägemises. „Oleme ehitanud oma riiki ja kodusid - külasid - valdu - linnu- maakondi – olenemata kohatud raskustest. Üksmeeles ja entusiasmiga - vaeva ja armastusega. Lootes paremale homsele - lootusega , et meie järglastel oleks ohutum ja parim elupaik ja võimalused enese teostamiseks. Paljud meie vanavanemad ja isad ning emad on maksnud meie tänase vabaduse eest kõrgeimat hinda – oma eludega. Meie ja järgnevate põlvkondade kohustus on hoida meie vabadust ja olla meie eelkäijate väärilised. Vabadus ei ole ja ei tule ega ole tagatud iseenesest – meie kohustus on seda kaitsta oma töö ja meelsuse ning koostöö ja kokkuhoidmise läbi, et säiliks ühtne eesti rahvas, eesti keel, eesti meel ja Eesti riik.

Saxon mängis „Hoia Jumal Eestit“

Headus julgemaks ja tigedus aremaks

Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar asetas sõnalisesse seadesse mõtiskluse oma riigist, seades aukohale inimese. Head mõtted muutusid kuuldavaks Arusaare õpilasteabiga. „Mis siis on see isamaa?“ Vastati küsimustega: „Memme kootud käpikud? Emme kallistus või issi noomimine?“

Keegi ütles: „Mina usun, et õnn kuulub neile, kes sinililledest heldivad ja keda tähistaevas mõtlikuks teeb. Ja teine tema kõrval usub, et õnn ongi selles, et iseenda tee leiame, et tunda julgeme, et pärast kukkumist tõuseme. Ja siis jäi jälle midagi olulist kumisema: „Su kodu vajab sind ja sina teda, nii kaua, kuni süda jaksab armastada, sa oled olemas, sa oled teel.“ Ja uuesti õnnest: „Õnn on vaadata kõigile silma põlguseta. Õnn on elada sõja ja hirmuta.“ Lõpuks avastasin, et õnn on armastuse parem käsi: „Armastagem üksteist – nõnda headus julgeks saab ja tigedus on arem.“

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ helises vihmamärjas õhus Sindi Laulukoori laulusuus Kristel Reinsalu juhatamisel.

Elu kui kümnevõistlus

Urmas Saard meenutas episoodi USA presidendi Bill Clintoni lennureisist Atlanta olümpiamängudele. Ajakirjanik uudistanud , milline oleks tema meelisala. Pikemalt mõtlemata vastanud Clinton: kümnevõistlus! Huvitav ja tähelepanuväärne oli presidendi selgitus sellest, miks just kümnevõistlus. Presidendi sõnul sarnaneb kümnest erinevast osast koosnev spordiala väga meie endi eluga, millest lähtuvad erinevad harud ja millele igaühele tuleks keskenduda võrdse otsusekindlusega.

Paljud inimesed jagavad oma elu lahtriteks. Inimesed kinnitavad, et tullakse toime üksnes seepärast, et elatakse oma elu erinevates lahtrites nagu töö, kodu, perekond, sõbrad, lõbud, lootused ja truudused. „Siit on lubatud mõttes jätkata presidendi arutlust: kas keskendume sama võrdse otsusekindlusega ka oma riigile, kelle sünnipäeva me täna tähistame. Kas lepime sellega, et asetame Eesti riigi väga ahtasse lahtrisse, kus tal oleks ebamugavalt kitsas üksnes meie liigse hoolimatuse tõttu või avame oma meele, mõtted ja teod riigi hoidmisele nõnda, et meie elu oleks tasakaalustatud kümnevõistluse sarnaselt võrdsetes otsusekindlust nõudvates osades?“

Rongkäigule

Paraadikorraldaja Mart Nõmme juhiseid järgisid kõik rongkäigule asutajad tähelepaneliku kuulekusega ja kavandatud ajalise täpsusega mindi Saxoni marsirütmide saatel 1,1 km pikkusele teekonnale, mis lõppes Sindi gümnaasiumi õuel. Marsilugudeks samad palad, millega raekoja ees alustati: „ „Jää vabaks Eesti meri“. „Enne veel, kui kustub eha“, „Sõdurid“ ja teised lood.

Silmist und pühkivad viimased ärkajad piilusid kardinate vahelt, mõned avasid aknad, et kõrgete majade vahel võimsalt peegelduv heli paremini tuppa kostaks. Mõned haarasid videokaamerad ja andsid võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel ka teistel sellest elamuslikust sündmusest teada saada, et mitte üksnes Tallinnas, Luunjas või Pärnus ei peeta tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva.

Gümnaasiumi õuel võttis tänusõnadeks kõneaega kooli direktor Ain Keerup. Orkester mängis lõpulooks „Congratulations“, millega sooviti Eesti Vabariigile palju õnne! Seejärel pääsesid ka puhkpilliorkestri mängijad teed jooma ja saia kastide juurde. Paraku oli peakorraldaja osavõtjate arvukust väiksemana ennustanud ja nii jäid viimased ilma saiadeta. Aga loodetavasti ei vähendanud see ettenägematus elamust, mida kinkisid Saxoni mängijad, laulukoor, Eneli õpilased, Sindi Gümnaasiumi loendamatu hulk välja toodud sinimustvalgeid lippe ja inimeste rõõmsate nägude nägemine.

Saxon on hea töö teinud

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni