Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid


Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid

Enamikele õppuritele anti tunnistused kätte Endla vestibülis

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli kolmanda õppeaasta lõpetas eile Endla teatri suures saalis toimunud pidulik aktus, kus tänati lektoreid, toetajaid ja tunnustati muidugi õppijaid, kellest vanim on 98-aastane August Puuste.

Väärikate Ülikooli õppuri märk

Väärikate Ülikooli õppur Endel Mölder ütleb tänusõnad Mari Suurvälile

Pärnus õppeaastat alustanud 506-st õppurist said tunnistuse ja kauni kujundusega märgi rinda 394 lõpetajat. Liites kokku kolme aasta lõpetajad, saab avatud ülikooli läbinute üldarvuks 1185. Üle Eesti osales tänavu Väärikate Ülikooli loengute sarjas Kuressaares, Tartus, Tallinnas ja Pärnus ühtekokku umbes poolteisttuhat kuulajat.

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe võrdles Väärikate Ülikooliga kaasa tulijate laienevat hulka varem alguse saanud „Teeme ära“ ettevõtmisega, mis nüüd vallutab tervet maailma. „Eestist on ikka alguse saanud huvitavaid asju ja see elukestva õpingu protsess on samuti midagi lihtsat ja samal ajal ka geniaalset nagu „Teeme ära“, ütles Vallimäe, kelle sõnul on tegemist väga hõlpsalt mõistetava asjaga, mis koondab aktiivsele eluhoiakule. Sama kinnitab tagasiside kolleegidelt Kuressaarest ja Tartust. Veel näeb direktor selles õppes omamoodi sotsiaalvõrgustiku teket.

Väärib nimetamist, et vanim Väärikate Ülikooli „tudeng“ on 1913. aastal sündinud ja praegu Sauga vallas elav August Puuste, kes sirge ja kindla kõnnakuga tõusis trepist lavapoodiumile, et võtta vastu kolledži direktor Henn Vallimäe käepigistus ja pisikeselt tütarlapselt saada ilus gerbera õis. Ta on elukestvaõppe musternäidis, kes ikka ja alati erksalt kohal olevana erakordset visadust ning huvi ühiskonnas toimuva vastu tunneb.

Kuigi kõigile nii pidulikult tunnistusi üle ei antud, tehti seda siiski austusest eakamate vastu. Nende hulgas oli ka 1922. aastal sündinud kunagine pärnakatele hästi tuntud raadiohääl Felix Leet, kes oma 80. juubelil ütles skautlikest põhimõtetest kinnipidavalt, et inimene peab oma eluks antud aega hästi kasutama. Temaga samasse kümnendisse jäävaid õpilasi oli veel palju teisigi nagu Johan-Karl Latserus, Agnes Lubi, Helga Koppel, Elfride Hansen, Venda Mitt, Valli Meriluht, Õie-Marie Pärn, Valve Pormeister, Ellen Treufeldt jne.

Pärnu abilinnapea Jane Mets tänas väärikaid selle eest, et nad on innukalt edasipüüdlikud, õpihinulised ja elurõõmsad ning talle meeldib ääretult sõna eakas asemel kasutada sõna väärikas.

Lektorite esinemistest meenus enamikele esimesena Peterburi eestlastest kõnelenud Jüri Trei, kes töötab Välisministeeriumi nõunikuna ja on muu hulgas ka Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige. Samavõrd meeldejäävalt esines klimatoloog ja poliitik Andres Tarand kliima muutustest ja vastas küsimusele kas jääaeg on lähedal. Meie sõpradest ja kaaslastest lemmikloomadest rääkis köitvalt Aleksei Turovski. Tiit Matsulevitš vastas küsimusele sellest mida tahab meist Venemaa ja meie temast. Tegelikult väärivad kõigi esinejate nimed nimetamist, sest igal ühel oli tulenevalt oma erialast midagi olulist öelda. Peale eelnimetatute esinesid käesoleval õppeaastal veel Andres Metsoja, Janno Atna, Heiki Mägi, Ivar Raav, Marko Mihkelson, Epp Klooster, Heli Tooman, Arvi Kuura, Ingrid Rüütel, Mercedes Merema ja Ene Ergma.

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles tervituses „üliõpilaste“ poole pöördudes, et nooremad on oma tegemistes sageli nobedamad liikumises ja mõtte kiiruses, aga see mis aastate möödudes kahaneb, asendub kristallse intelligentsusega ja aastate jooksul teadmised kristalliseeruvad väärtuslikeks pärliteks.

Suurele auditooriumile esinemiste kõrval töötasid õpitoad: vabatahtlik töö, õigusabi, arvutiga sõbraks, vabaühendused, inglise keel, e-pangandus, õppekäigud Stenbocki ja Euroopa majja ning Riigikokku.

Aktusel laulis ja esines lühikese sõnavõtuga ka Euroopa aasta 2012 hea tahte saadikuks kuulutatud Katrin Karisma, kes on oma positiivse aktiivsusega saanud vananemise eeskujuks. „Olete meie väikeses Eestis aktiivse vananemise esirinnas ja kui me räägime erinevate põlvkondade solidaarsusest, siis teilt on noorematel palju õppida seda kuidas ühelgil päeval särasilmsus ei kaoks,“ lausus Karisma, kes rääkis ka eakusega suurenevast kogemuste laeka väärtusest.

Tunnustust jagati ka toetajatele. Teiste hulgas said tänukirjad Väärikate Ülikooli tegemiste kajastamise eest Pärnu Postimees, ERR, Päikese Raadio ja Maaleht.

Väärikate esindajana sõna võtnud Endel Mölder ütles naljatamisi, et plaanis mitmetunnilist kõnet Väärikate Ülikooli loengute kasulikkusest kuid saali üüri kalliduse tõttu siiski loobus oma algsest kavatsusest.

Väärikate Ülikooli ellukutsuja Mari Suurväli ei soovinud, et tema isikule liigset tähelepanu pööratakse. Tema sõnul on tegemist paljude ühise tööga. „Ilmselt oli kusagil tühi koht, mida tuli täita ja me tegime selle ära,“ ütles Suurväli, kes lubas suvevaheajal meekonnaga uued programmid järgmiseks algavaks õppeaastaks valmis vaadata. Juba ongi antud teada, et alates sügisest soovitakse kuulda ettekandeid Pärnumaast, Pärnu ajaloost, kuulsatest pärnumaalastest, poliitikast, Eesti majandusest, tervislikust toitumisest vanemas eas ja alternatiivmeditsiinist.

Aktus lõpetati üliõpilaste hümniga „Gaudeamus“, mida peab oskama iga üliõpilane. Ühislaulmisele järgnes viimaks kogunemine suure pildi tegemiseks Endla trepile.