Samal päeval - 93 aastat pärast Iseseisvusmanifesti ettelugemist
Eile, 23. veebruari õhtupoolikul rivistusid kaitseliitlased ja sajad õpilased lippude ja tõrvikutega Alevi kalmistu ees olevale Riia maanteele. Algusega kell 18.00 peeti Vabadussõja monumendi juures pidulik pärgade panek ja esineti sõnavõttudega.
Küünlad valgustavad jalgteed langenud sõjameeste mälestuste juurde
Vabadussõjas langenute monumendi jalamile asetasid pärjad Lääne kaitseringkonna ülem Margus Rebane, Pärnu abilinnapea Annely Akkermann, Kindral Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste, Kaitseliidu ja politsei esindajad, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri ja paljud teised.
„Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn, sest täna 93 aastat tagasi loeti ette Iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult,“ meenutas Annely Akkermann. „Eesti Vabariik oli väljakuulutatud, kuid sama aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Selles sõjas langes 5,2% sõduritest ja 18,3% ohvitseridest, keda oli ühtekokku ca 5000 eesti meest ja naist,“ esitas Akkermann mõned arvud mõistmaks Eesti riigi loomise ja selle iseseisvuse tagamise väga kõrget hinda. „Langetagem tänutundes pea Vabadussõjas langenute mälestuseks,“ kui ta asetas Pärnu Linnavalitsuse nimel pärja langenuile.
„Täna austame ühtviisi Julius Kuperjanovit ja Harald Nugiseksi,“ ütles Trivimi Velliste, kes asetas Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks pärja monumendile Kindral Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi nimel.
Pöördudes sõnavõtuga Vabadussõja mälestuse austajate poole ütles Velliste, et Eesti riik sündis siia päikese alla Suure ilmasõja tuhast. Lootusetusest sai lootus, uskmatusest kasvas usk. Vabadussõja lõpuks, Tartu rahu sõlmimise hetkeks seisid kindral Johan Laidoneri ja minister Jaan Poska seljataga sada tuhat Eesti mõõka ja tääki. „See oli ainukordne aeg meie ajaloos, mil me ei pidanud paluma, vaid võisime ka nõuda. Eesti kaitsevägi oli toona üks arvestatavamaid sõjalisi jõude kogu Läänemere ruumis,“ toonitas elukutseline poliitik.
„Ime oli sündinud – miljoniline eesti rahvas sai asuda oma riiki ehitama. Vähem kui ühe inimpõlvega, kahe aastakümnega muutus meie maa tundmatuseni. Piisab, kui heidame pilgu toona ehitatud kaunitele hoonetele või laitmatus eesti keeles nahkköites raamatutele. Meil oli mida hoida, aga meil oli ka mida kaotada,“ ja Velliste jätkas katsumuslikku tõdemust, et rahvaste ning riikide saatust määrab peale oma tahte siiski ka tähtede seis pea kohal. Kui Esimese ilmasõja lõpul kujunes see meile väga soodsaks, siis Teise ilmasõja hakul – uus sõda oli ju eelmise jätk – oli kõik vastupidi: ka suurim vaprus ega ohvrimeelsus ei saanud Eesti iseseisvust päästa. Tegemist oli Velliste sõnul kahe kosmilise keha kokkupõrkega ja sellist asja ei osanud toona keegi ette näha.
„Mälestades siin täna esmajärjekorras esimeses Vabadussõjas langenuid ja hukkunuid on meie kohus pidada meeles ka neid veelgi arvukamaid Eesti sõjamehi, kes teises Vabadussõjas – Teise maailmasõja raamistikus – järgisid oma südame kutset, oma riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluotsa käsku peatada surmavaenlane, peatada vaenlane number üks. Need mehed olid samuti Eesti vabadusvõitlejad – isegi kui nad sõdisid vaenlase number kaks mundris ja relvadega,“ selgitas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ajaloos toimunud paratamatuid valikuid ja kinnitas, et muud võimalust ei olnud!
Pärgade asetamise järel alustas pikk rongkäik liikumist kesklinna poole. Õhtuselt pimedaid tänavaid pidi suundusid erinevate õppeasutuste noored ja kaitseliitlased lippude lehvides ja tõrvikute leekides Rüütli platsile, kus asub Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk. Rongkäigu ees sõitis vanamoeline Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi kirjadega kaunistatud buss, millelt kõlasid isamaalised meloodiad: „jää vabaks Eesti meri...“ jt. Tänavatel Liikluse sulgenud noored laulsid ka ise erinevaid isamaalisi ja rahvuslikke laule, nagu „Eestlane olla on uhke ja hää..“ ja teisi laule. Laulude vahele hüüti „Eesti, Eesti, Eesti!“ Rongkäigus sammujate plakatitele oli kirjutatud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Sindi, Rääma, Tori, Audru, Saarde ja teiste Pärnu linna ning maakonna üldharidus- või huvikoolide nimetused. Kanti koolide lippe.
Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kristo Ment luges Eesti riigi väljakuulutamise monumendi trepil ette „Manifesti Eestimaa rahwastele“. Noormees pälvis 16. veebruaril korraldatud sõnaosavate noorte võistlusel „Kuldsuu“ vanema astme kuldsuu tiitli. Manifesti lugemise järel tervitas paari lausega noori ja teisi Rüütli platsile kogunenud noori maavanem Andres Metsoja.
Rüütli platsilt mindi Ringi, Kuninga ja Vee tänavate kaudu Endla teatrisse, kus toimus riigi 93. aastapäeva tähistav kontsert.
Piduliku sündmuse korraldajad olid Pärnu Linnavalitsus ja Kaitseliidu Pärnumaa Malev. Neid toetasid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Noorte Vabaajakeskus ja Eesti Lipu Selts, kes andis kasutada 93 kandelippu. Ürituse peakorraldaja oli Marko Karjus.
Fotogalerii rongkäigust
Samal teemal:
