Seljametsa XXI külalaat

Laadaplats 21 aastat samas paigas

Laadaplats asub ikka endistviisi Seljametsa Lasteaed-Algkooli ja omaaegse Taali mõisa alla kuulunud Pustuski karjamõisa hoonete vahelisel alal. 1911. aastal suurtest maakividest laotud kunagise Pustuski meierei ruumides avati 90 aastat hiljem Seljametsa muuseum, mida tänagi suur rahvahulk külastas, aga sedakorda tuldi ikkagi esmajoones laada pärast.

Laadamõtte tõmbas käima Seljametsa endine koolijuht Harri Timberg 1994. aastal nõnda hästi, et sellesse paika tullakse kokku kaugemaltki kui üksnes omakandist ja lustitakse siis ikka täiega. Esimesest laadast on kujunenud oodatud tava, mis teadvustab sellegi maakoha tähtsust Eestimaa elus. Pidevalt teisenev aeg võib laadamelusse tuua muutuseid, aga kindlasti säilitab ta samal ajal ka midagi tuttavlikult alles püsivat. Viis aastat pärast esimese laada toimumist kandis vallavalitsus kevadise sündmuse rahastamise valla eelarvesse ja sealt alates on Ille Riivits olnud igal aastal igikestvalt eestvedaja ülesannet täitmas.

Vallavanem pingutas kuumaga üle

Pidulik avamine toimus kell 10, kui Peeter Kaljumäe juhtimisel sammusid rahvarõivastes laadalised lava ette ja laulsid "Kungla rahvast“. Päeva juhtis Peeter Kaljumäe ja tema esines päeva jooksul solistina päris mitmel korral. Avasõnaga tervitas laadapäeva algust vallavanem Kuno Erkmann, kes tänas kohal olevaid inimesi selle eest, et on jäänud Seljametsa laadale ustavaks. Vallajuht usub, et laat on kahepoolne, sest laata ei saa ühepoolselt pidada. „Olgu kuum ilm, kuumad ostjad, kuumad esinejad ja kuum laadapäev,“ soovis Erkmann.

Kontsertkavaga esinesid kohalikud ja ümbruskonna parimad tantsijad, lauljad, pillimehed. Kohal oli kui raudnael ka Sindi mees Priit Kask. Mäletan, et viis aastat tagasi, kui viimati Seljametsa laadal viibisin, kohtasin samuti Priitu. Siis mängis mees akordionit, täna mängis süntesaatorit ja juhatas 8-liikmelist Paikuse valla lauluseltskonda, kellest kaheksa eakamat naist. Kõige vanem üle 80. Lauldi „Väike luiskaja“, „Aidakambri lugu“ ja „Tule jälle“.

Otse kruusasel lavaesisel tantsisid Paikuse tantsijad rühmast Pastlapael ja Kuu. Imetlesin nende tantsuosavust, sest õhukese tallaga viiskude all võisid väikseimadki kivikesed haiget teha. Siiski ei näinud mitte ühegi tantsija näos vähimatki ebameeldivuse grimassi.

Mõne aja möödudes mõistsin, et lahke vallavanem pakkus täna oma heade soovidega pisut üle. Päeva kuumus ja veel kuumem laadamenu sundis korduvalt jäätist ostma ja vahepeal muuseumi seinte vahelt jaheduse hõngu otsima. Muuseumi juhataja Laine Järvemäe tundis külalistes üksnes head meelt ja juhtis põnevat juttu vestes ühe stendi juurest teise ette. Sedakorda oli väljas medalite ja märkide näitus. Nägi valla tuntud inimeste sportlikke saavutusi ja medalite sadu.

Wismari poisid ei hooli vihmast, rahest, ega päikesest

Külalisesinejatena lõbustasid rahvast Wismari poisid, kelle esinemiskavas on rohkesti häid ja tuttavaid lugusid nii nooremale kui eakamale kuulajale. Poisid on laval juba üle kümne aasta. Alustati ansamblina No Light Duo, aga 2003. aastal ilmunud plaadi nimilugu „Wismari poisid“ jäi inimestele hoopis paremini mällu ja nii otsustatigi nimevahetuse kasuks. Mehed ise ütlevad: „Tulgu vihma või rahet, Wismari Poistega pidu pidamata ei jäävat!“ Seda enam siis täna, kui kogu päeva ergastas pilvitust taevast paistev päike.

Peeti maha võistlus “Seljametsa Rammumees 2014“. Samal ajal kui rammumehi kirja pandi, jõudsid Seljametsa Lasteaed-Algkooli õpilased näitemängu ära pidada. Kui vastu tulevate inimeste tulvast püüdsin läbi murda ja see mul hästi ei õnnestunud, mõistsin, et tegelikult on etendus juba läbi ja mina jälle millegist väga toredast ilma jäänud. Toimus ka heategevusliku loteriiga laadaoksjon, mille tuluga toetatakse koduvalla toidupanka.

Kõike ei suutnudki haarata

Nagu tavapäraselt eelmiseid laatasid jäljendades, kaubeldi tänagi metsasaaduste, istikute, taimede, aia- ja tööriistade, vanavara, joogi, toidu-, tööstuskaupade ja muuga. Vanakraami kaupmees, muheda jutu ja viisaka olemisega, uuris, kas minu kaamera ka tema jutu peale võtab? Ei võtnud. „No siis võib julgelt tema vana kaamera ära osta,“ soovitas vanahärra. Nagu tõestuseks, et tema kasutu kraamiga ei kauple, pani suupilli suule ja lasi polka viisi lendu. Keegi noorem aednik selgitas, et kodus puudub sobiv võimalus tomatitaimede ette kasvatamiseks ja kiitis kogemustega kasvatajat, kellelt on varemgi laadal taimi ostnud. Üks lillemüüja oli sedavõrd tagasihoidlik, et kiitis rohkem teiste kui enda kaupa. Ometi olid tema kevadlille taimed täiesti usaldusväärne ja väärt kaup.

Üldse olid müüjad väga lahked. Esimene proua kiitis nii veenvalt enda valmistatud ahjuõuna sinepit, et viimaks nõustusingi maitsma. Sinep, mis sinep, tulitas keelel ja kurgus nii kaua, kui järgmise leti ääres seisev noor preili pakkus mitut sorti mett. Pohla õitest mesi tegi hetkega suu magusat täis ja pärnaõie mesi ainult kinnistas magusat tunnet suus.

Kolmanda leti juures pakkus Seljaku talu perenaine Annika Põltsam lopsakalt kasvavat ja kauni rohelise värvusega rohtu. Nüüd kahetsen kiiret edasi minekut, sest kasuliku murukarva rohu nimetus läks meelest ja ei mäleta sedagi, milleks hästi soovitatud taim kasulik on. Ei jää muud üle, kui oodata järgmist Seljametsa laata ja taas kohale minna, mitte oodata järgmise viisaastaku möödumist.

*

Täiendav pildigalerii sellest, mis paari tunniga laadal tuuritades veel silma hakkas.

Samal teemal: