Setra Mõis osaleb lausa kolme põlluga
Farm Planti konsultandid käisid kevadel kaemas ja neile meeldisid põllud väga, nii et tegid ettepaneku, et võiks esitada,” põhjendab ASi Setra Mõis agronoom Kalle Kivirüüt viljelusvõistlusel osalemist, lisades eestlasliku tagasihoidlikkusega: “Meil ei ole suuri ambitsioone. Jõuaks kõik töödki õigel ajal ära teha!”
Sigadele läbipaistev pekk
Samas on ettevõttel viie aasta tagusest võistlusel osalemisest ette näidata aukiri, kust selgub, et nende taliodra saagikus oli 7,4 tonni hektari kohta.
“Võistlusmoment on hea, see on nagu maratonil – läksid läbi jooksma, aga pärast saab võistelda ka,” toob võrdluse ettevõtte juht Andrus Reila.
Setra Mõis harib 940 hektarit, kasvatades seal rukist, nisu, talirapsi, tritikut, suviviljadest otra, kaera, suvinisu ja liblikõielistest hernest. Taliviljade all on 30%, rapsi all 20%, liblikõieliste all 15%, ülejäänud maa on suviviljade all.
Tütarfirmas Kärss-Jorss OÜ kasvab 2000 siga ja kogu läga läheb põldudele. Põldudel kasvanud vili läheb aga kärssninadele toiduks ja ülejääk müüki. Igal aastal on vähemalt 500 tonni vilja müüdud, lisaks rapsi.
Tänavu kasvatatakse üle mitme aasta jälle rukist. “Rukkil ei olnud varemalt hinda ja sügiseste vihmadega langeb kvaliteet väga kiiresti,” selgitab Andrus Reila tagamaid. Kui rukist aga sigadele sööta, kasvab neile sellest selga läbipaistev pekk.
Sügisel külvatud enam kui sajast hektarist tritikust tuli tänavu kevadel üle 90 hektari ümber külvata, asendades selle odraga. Põhjuseks karm talv ja vihmane sügis, mille tõttu külv jäi hiliseks. Rukis seevastu talvitus hästi, aga kevadel tuli kallale lumiseen ja suured vettimisloigud. Põllud päästis see, et lume äraminek oli väga kiire.
Künd puhastab
Võistluspõldudele sai taliraps külvatud mullu augusti keskel, rukis septembri keskpaiku ja nisu oktoobri teisel dekaadil. Ettevõte kasutab minimeeritud harimist, vaid rapsi puhul on harimine künnipõhine.
“Künd teeb põllu puhtamaks,” tõdeb Reila. Suviviljade puhul mängib jällegi rolli kiirus ja ökonoomsus. Minimeeritud harimine on küll ökonoomsem, aga siin on ka omad ohud – umbrohud, mille puhul tuleb herbitsiidi vahetada.
Setra Mõisa kontoriaknast saab aga jälgida, kuidas kasvab rukis ‘Elvi’ kontori juurest algaval võistluspõllul. Põhiväetisena sai põld sügisel 200 kg madala lämmastikuga taliviljaväetist, ja kevadel, aprilli lõpus 200 kg ammooniumnitraati lisaks, avalikustab agronoom põlluraamatut vaadates. “Võistluspõllud ei saanud läga,” lisab ta.
Sügisel tehti ka umbrohutõrjet, kuna sealkandis on probleemiks rukki-kastehein. Kevadel tehti taimekaitset Trimmeri ja Tomiganiga ning põld sai mai keskel ühe kilo hektari kohta ka mikroväetist Kristalon. Nädal hiljem tehti haiguste ja putukate tõrjet ning anti põllule kõrretugevdajat. Juuni keskel tehti viimane taimehaiguste tõrje.
Mehed tunnistavad, et saak oleneb siiski kõige rohkem konkreetsest aastast. Näiteks talinisu andis mullu keskmiselt 5,5 tonni kuivas kaalus. Tänavused tulemused lasevad ennast veel oodata.
KOMMENTAAR
Tiiu Annuk
nõustaja
Setra Mõisa talirapsi põld oli kevadel super ilus, hästi talvitunud, ühtlane, juurekael maapinna lähedal ja väga kompaktne. Tegime kohe ettepaneku, et võiks viljelusvõistlustele panna. Samuti olid talirukis ja -nisu nii hästi talvitunud, et arvestades tänavusi üle-eestilisi talvitumisprobleeme, ei saanud neid põlde viljelusvõistlusele panemata jätta. Samuti on Setra mõisal varasemalt üks viljelusvõistlusel osalemise kogemus olemas. Eks see on selline pisut uhkuse asi ka, et tahad teistele näidata, kui hästi välja tuleb.
