Õlgedest ehted loovad jõulumeeleolu kohe muusumisse sisenemisel; aknakaunistused; ukseehe
Täna keskpäeval avati Sindi Muuseumis õlgedest valmistatud jõuluehete näitus ja algklassi õpilased valmistasid ka ise Silvia Pärna juhendamisel kaunistusi.
Esmalt tutvutakse näitusega; Silvia Pärna õletööd
Näitust avades viitas Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend tänasele Andrese päevale ja seostas meie eeposest tuntud töökust A. H. Tammsaare koguteose Andrese ning tema abikaasa Krõõdaga. Ka tänase näituse looja Silvia Pärn on taluperenaine, kes kasvatab mahetoitu ja mitte ainult seda vaid samuti leivavilja kandvaid õlgi. „Nii jõuab Silvia Pärn sarnaselt Krõõdaga väga palju teha – kasvatada vilja ja valmistada õlgedest kauneid kujundeid,“ rääkis Heidi Vellend.
„Ei ole paremaid, halvemaid aegu. /On ainult hetk, milles viibime praegu. / Mis kord on alanud, / lõppu sel pole. / Kestma jääb kaunis, kestma jääb...,“ jätkas muuseumi juhataja Artur Alliksaare luuleridadega iseloomustamaks käsitöökunstniku hingemaailma, millega ta iga oma päeva töökuse ja looja vaimuga käega katsutavalt kaunimaks püüab muuta.
Silvia Pärn ütles, et õletöö saladusi õppis ta tundma Laiuse käsitöökojas „Kuldne õlg“, kus on vaadata ka õlekunsti tutvustav alaline näitus. Ta selgitas, et esimesed teated õlgedega ruumi kaunistamisest pärinevad esivanemate kombest lõikuse algul esimene peotäis kimpu siduda ja kodus aukohale seada. Nii õnnistati viljatagavara. Sealt ongi saanud alguse õlgehistöö kroonides, seinakaunistuses, lauaseades, kottides, kübarates, peavõrudes, kaela- ja kõrvaehetes, käevõrudes, vöödes jne. Valmistajateks on olnud slovakid, tsehhid, poolakad, leedulased, lätlased, sakslased, taanlased, soomlased, venelased ja muidugi ka eestlased.
Laekroon pole üksnes jõulupidude kaunistus, vaid iga tähtsündmuse jaoks on oma eriline seade. Legendi kohasel kaitsvat kroon kodu halbade vaimude eest. Pärast püha põletati kroon ära, sest kardeti pahade vaimude pugemist ajapikku krooni sisse. Heaks märgiks peeti pöörlemist. Paigalpüsimine tähendas seevastu halba ennet. Tasaselt pöörlev kroon võib olla lae all oma maheda kuldse läikega kauniks pilgupüüdjaks. „Ei peagi metsast tingimata kuuske tooma, rikkalikult ehitud ja hingematvalt kauni krooni saab ka ise teha,“ leiab elupõline käsitöömeister Silvia Pärn.
Ka algklassi õpilastele andis käsitööõpetaja täna ülesande valmistada laekrooni rõngakesi, mis lae all hõljuvad otsekui kerged ja suured seebimullid. Ka klassijuhataja Eneli Arusaar tegi koos lastega sama näputööd. Temal on Sindi Muuseumiga väga pikaajalised koostöö sidemed. Silvia Pärn on muuseumis tema õpilastele varemgi õpetanud erinevatest looduslikest materjalidest mitmesuguste esemete valmistamist. Näiteks 2007. aastal hakati esimese klassi õpilastele viltimise tööd õpetama.
Pärast tööde valmimist kutsuti õpilased teise tuppa teejoomisele ja pakuti muuseumi töötajate poolt valmistatud soolast ning magusat kringlit, selle peale kompvekke ja piparkooke. Teelauas ütles Heidi Vellend, et muuseum ei ole paigale tardunud vanade esemete riiulisse kogumise paik, vaid aktiivset loomingulist tegevust pakkuv rahvapärimuslikku ajalugu tutvustav kultuurikeskkond. Väga hea näide on Eneli Arusaare õpilased, kes on kooli minemise asemel valmis isegi poppi tegema, et saaks seda aega täita hoopis muuseumis veetmisega.
Samal teemal:
