Kooli ja Tööstuse tänavate nurgal oleval enam kui 10 000 ruutmeetrilisel maalapil torkab kõrgete korrusmajade vahel hästi silma eripärase katusekonstruktsiooniga Sindi lasteaia hoone, mille valmimise järel 1967. a. said mudilased endi käsutusse esmakordselt päris oma maja. Kuid sama lasteaia järjekestev ajalugu ulatub otsaga ülemöödunud sajandisse.

Peagi saab 115 aastaseks Eesti esimene ja vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed, mis loodi Sindi ministeeriumi kooli juurde. Lähemat selgust asja kohta annab ajalooprofessor Aadu Must, kelle sulest ilmus 1985. a. ülevaatlik uurimus Sindist ja tekstiili vabrikust. Lasteaed asutati Sindi Kalevivabriku direktori hr. Joseph Wulffi eestvõttel. 1894. a. saadi ametlik luba selle avamiseks Riia õpperingkonna kuraatorilt. Esimeseks lasteaia juhatajaks kutsuti Pärnust preili Marie Tõnisberg, kes oli eelnevalt omandanud lasteaedniku väljaõppe.

Tegelikult oli lasteaed oma tegevust alustanud juba paar aastat varem. "Sindi lasteaed startis Sindi Karskuse Seltsi saalis 9. märtsil 1892. aastal," kirjutas oma mälestustes lasteaia kauaaegne juhataja prl. Jakobsi, kelle vanemad 4 aastase mudilase 1893. a. lasteaeda olid saatnud. Siiski oletatakse, et lasteaed alustas vabriku kontorihoones, kust see peagi seltsimajja üleviidi, sest koos kooliga tekkis ruumi nappus. Kuna nii kool kui lasteaed vajasid avaramaid tingimusi, otsustati üks tööliskasarmu vabastada elanikest ja hoone ehitati ümber. Juba 1894. a. sügiseks viidi kool ja lasteaed ühe katuse alla. See ehitis oli siiski ajutise loomuga. Punastest tellistest kolmekorruselise koolimaja valmimise järel 1901. aastal asuti lasteaiaga uude hoonesse. Algusperioodil viibiti suvel parki ehitatud paviljonis ja talvel töötati koolimaja ruumes.

Vabriku juhtkond lootis lasteaia avamisega kodused naised lastehoidmisest vabastada, et neid vabrikutööga hõivata. Kuna lasteaeda paigutati üle saja lapse, siis võib oletada, kui palju naisi võis minna vabrikutööle. Lasteaia ülevaataja kohustused pandi ministeeriumikooli juhatajale. Lasteaias pidid käima kõik 4-6 aastased lapsed. Laste eest kandsid hoolt kolm kasvatajannat. Lasteaia nimetus on võetud hiljem kasutusele. Varem nimetati mudilasperega tegelevat asutust supikooliks. Siiski suppi lasteaias ei antud ja söök tuli pruukostiks (kl. 10.00) vanematel kaasa panna. Suurel lõunatunnil, mis kestis 12.00 – 14.00, said vanemad aega toitu valmistada. Kuid lasteaia pedagoogilise töö sisu oli juba algusest peale seatud väga põhjapanevatele alustele. Polnud juhuslik, et lasteaed loodi kooli juurde ja ka edaspidi hoiti asutused ühe katuse all.

Tavalise tegevusena kasutati kasvatustöö praktikas oma aja kohta eesrindlikku metoodikat. Sindi lasteaias rakendati tuntud lasteaia eriteadlase ja pedagoogi Fröbeli süsteemi, mis oli Saksamaal juba varem kandepinda leidnud. Igapäevaselt tegeldi võimlemise, ringmängude ja laulmisega. Õpetati kõnelemisharjutusi, samuti esemete kirjeldamisi vormi, suuruse, arvu ja värvuse põhjal. Erilist rõhku asetati mitmetele näputöödele nagu voltimine, voolimine, põimimine, õmblemine aga ka joonistamine. Vanematele lastele õpetati kooliks ettevalmistamisel lugemist ja kirjutamist.

Samuti tehti lasteaias algust vene keele õpetamisega. Sindi ajalookirjutaja August Kask on meenutanud isiklikku mälestust, kuidas marsiti omatehtud kübarates ja hoiti käes Vene riigi lipukesi. See oli venestamise aeg ja koolide inspektorile tuli laulda vene keeles „Jumal, keisrit kaitse sa!” Seda lauldi ka tolleaegsetele vabriku peremeestele. Vaatamata karmile hoiakule julgeti Bergmanni ja Althauseni perekondadele esitada ka eestikeelseid laule.

Lasteaia pedagoogilisele tegevusele on algusest peale häid hinnanguid antud. 1896. a. aprillis revideeris kooli Riia õpperingkonna kuraator N. A. Lavrovski, keda saatis Liivimaa rahvakoolide direktor Popov ja Pärnumaa rahvakoolide inspektor A. Erikson. Lasteaia külastusel rõõmustasid lapsed auväärset komisjoni venekeelse kõne ja lauluga.

Huvipakkuv on lugeda Sindi muuseumi fondis leiduvat käsikirjalist meenutust. 1917. a. sündinud Sindi elanik on kirjeldanud väga täpselt, kuidas lasteaia vanema rühma lapsed valmistasid ise endile mänguasju vabrikust saadud materjalidest. Lapsed mängisid ohjade ja pallidega, mis olid nende endi valmistatud. Hämmingut tekitab ohjade valmistamise keerukus, millega lapsed toime tulid.

Kuni 1993. aastani kuulus lasteaed Sindi vabrikule. Sindi Tekstiilivabriku pankrotistumise järel võttis linnavalitsus lasteaia üle.

Seoses ümmarguse tähtpäeva saabumisega on Sindi lasteaial plaanitud 10. märtsile terve rida mitmesuguseid põnevaid üritusi.