Sindi paisu rahvakoosolek esitab keskkonnaministrile poliitilise nõudmise
Kolmapäeval, 19. märtsil, algusega kell 16.00 toimub Pärnu raekoja saalis Sindi paisu rahvakoosolek, millest võtavad osa keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märten ja spetsialist Ulvi Päädam, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann ja õiguskomisjoni liige Väino Linde.
Sindi pais veevaesel ajal
Oma tulekust on teada andnud mitmete keskkonnaühenduste ja asutuste kalateadlased, ihteoloogid, hüdrobioloogid: Martin Kesler, Meelis Tambets, Tauno Jürgenstein, Rein Järvekülg, Heli Shpilev. Samuti on oodata koosolekule tulemas kohalike munitsipaalorganite esindajad, kutseliste- ja harrastuskalastajate ühenduste juhatuste esimehed ja esindajad.
Oma ala asjatundjatega esindatud väga esinduslikule koosolekule kutsutakse kõiki kalandusest huvitatud inimesi. Rahvakoosoleku peakorraldaja on algatusrühm Sindi pais.
Algatusrühma tegevuse eeskõneleja Hans Soll ütleb, et Eestis on peale Sindi veel vähemalt 3 raske probleemiga paisu. Harjumaal Jõelähtme vallas asub Jägala jõel Linnamäe pais, kus 12 aastat elektrit toodetud ja nüüd viimaks on lootus, et HEJ likvideeritakse. Kunda paisudest on kahel lahendus leitud ja ühel pooleli. Neljas ja probleemseim on jõe alumine ehk esimene rändetõke - vana Kunda HEJ pais. See mitu meetrit kõrge rajatis on lisaks muinsuskaitse all. Arendaja oleks seal nõus kalatee tegema, aga siin ei luba seda muinsuskaitse! Saesaare pais Ahja jõel kuulub kahasse Riigimetsa Majandamise Keskusele ja AS Generaatorile. Seal ootab likvideerimisplaan täiendavaid keskkonnauuringuid. Ülejäänud enam kui 1000-st Eestis olevast paisust, on osa vähemprobleemsed, aga tõhusaid lahendusi vajavad neist siiski kümned, kui mitte sajad. Solli hinnangul kujutab kõige suuremat probleemi endiselt Sindi pais.
„Oma kohtuhagiga keskkonnaameti ja riigi vastu on AS Raju Sindi paisuprobleemi lahendusülesande täitmise 22. detsembriks 2015 nii ajaliselt kui ka sisuliselt torpedeerinud,“ kinnitab Soll, kes selgitab, et kohtuvaidluse kestvus on teadmata ja Raju äriideoloogia huvi teatud. „Oleme ikkagi äriühing, mitte heategevusasutus,“ vahendab Soll maakonna ajalehest loetut (Andres Piiber, Pärnu Postimees, 14. nov. 2013). Selles on algatusrühm oma asutamisest peale teadlik ja veendunud olnud ning senise tegevusega pidevalt paisu sundriigistamist taotlenud.
2009. a 30. septembril toimunud algatusrühma laiendatud koosolekul raekoja väikeses saalis lubas tolleaegne asekantsler ja praegune kantsler Andres Talijärv oma kaaskonna Hanno Zingeli ning Ain Soomega veerandsajale kohalviibinule sõnaselgelt, et otsekohe Tallinna tagasi jõudes hakatakse Rajult paisu sundriigistamise tarvis dokumente ette valmistama. Siis rõhutati, et tööd tehakse sellise püüdlikkusega, mis tagaks kohtulahendi resultatiivsuse. „Kuid ootamatult tegi tuul 180 kraadise pöörde: asekantslerile paar-kolm nädalat hiljem helistades selgus, et ministeerium ei pea prioriteediks paisu sundriigistamist, vaid asub kalade ülesjõudmise nõudmisega Rajut mõjutama,“ meenutab täna Soll keskkonnaministeeriumi muutunud seisukohti. „Talijärv ei teinud mind kuulmagi mingist sundriigistamisest, mida Pärnus käies käivitada lubas,“ on Soll nõutu ja lubab nüüd võtta asja üles jõulisemalt. Taotletakse ministrilt poliitilise tahte ülesnäitamist ja seda kohtulahendist sõltumata ning seda ära ootamata.
Soll leiab, et ettevalmistusi saab ka siis teha kui kohus oma menetluse asju ajab. Kuna aega ei ole, peab Soll veelgi paremaks taotleda Rajuga kokkulepet paisu omandisuhte muutmiseks. „Varemküsitud hinda ta enam küsida ei saa. Selleks puudub igasugune alus, sest paisualune maa-jõepõhi ei kuulu Rajule. Tegemist ei ole kinnistuga ja Raju on üksnes kinnisasja või vallasvara omanik,“ osundab Soll, kes ootab kõrgetele külalistele esitatud küsimuste vastuseid.
Küsimused on algatusrühmal juba aegsasti hoolsalt ettevalmistatud ja nii näiteks tahetakse küsitleda Annely Akkermanni, kes on varem Sindi Gümnaasiumi aulas nõudnud Rajult paisu majandusökoloogilist analüüsi. „Kas olete vastuse saanud? Teiseks, Toompeal Pärnu päeval möödunud aasta novembris keskkonnakomisjoni koosolekut Sindi paisu teema arutelu juhtinud esimees Erki Nool ütles, et ootame ära KMH aruande tulemused ja siis vaatame edasi. Nüüd on üle aasta möödas, mis nüüd „ootame ärast“ saanud on? Mida on Toompea keskkonnakomisjon teinud Sindi paisu heaks?“, tutvustab Soll konkreetseid küsimusi.
Peeter Volkovilt tahetakse kuulda, kas tõesti 10 aasta jooksul 7 aastat vee erikasutusluba omanud Raju tegevusele pole ühtegi ettekirjutist tehtud või karistusmeetmeid rakendatud? „Ometi on tekitatud kahju üüratu. Kuidas hinnata veeseaduse toimimisefekti haldusalal?“
Väino Linde peaks vastama küsimusele: „Kui tekib vajadus veel veeseaduse täienduse sisseviimiseks, mis tagaks direktiivide paremat täitmist, kas siis õigusliku hinnangu ja muu seesuguse korraldamine ning menetlemine oleks ajaliselt ikkagi teostatav enne aastat 2015?“
Algatusrühma arvates peaks Ulvi Päädam teadma, kas möödunud suvel kehtima hakanud sundraha 32 200 € ja asendustäitmine on piisavad haldusalal toimuva tegevuse ohjamiseks. Veel küsitakse: miks on riigis jätkuvalt 40 seaduserikkujat?
Martin Keslerilt oodatakse hinnangut Sindi paisu majanduskasule ja -kahjule. Koosoleku lõppresolutsiooni vastuvõtmisel tuleks Solli arvates arvestada Sindi paisu majandusökoloogilise analüüsi hävitava hinnanguga elektritootmisele. „Raju vältis analüüsi, kuid selle tegi ära Mereinstituudi kalateadlane Martin Kesler.“
Huvitav on vaadelda lühikokkuvõtte peamisi näitajaid.
Sindi HEJ toodaks 6,7-6,9 MW, ehk väärtuses 350-370 tuhat eurot aastas (5,5 senti kWh). See oleks kahe tuuliku toodang. 2013. a seisuga oli Eestis töötamas 130 elektrituulikut koguvõimsusega 279,9 MW. Soll selgitab, et pole erilist vahet kas Eestis paikneb 130 või 132 tuulikut, aga kõige suurema siirdekalade potensiaaliga Pärnu jõe vaba voolamise kindlustamine tõstaks kogu kalamajandusseisu kalaliigiti järgmiselt: jõesilm vähemalt 42 675 €, siig 44 000 €, vimb 185 900 €, meriforell vahemikus 145 000 – 290 000 €, tint 328 000 – 656 000, lõhe 642 500 – 4 234 000 €. Kokku liites oleks tulemus kusagil 1 388 075 kuni 5 452 575 euro piires.
Sindi paisu lammutamisel kujunev kalavaru väärtus on elektrist saadavast tulust 3,7 – 14,7 korda suurem. Lõpuks peab Soll oluliseks juhtida lugeja tähelepanu ka kasutatud kirjandusele: Anon. 2013. Report of the Baltic Salmon and Trout Assessment Working Group. JCES C.M. 2013 / ACOM: 08. Armulik, T, Sirp, S (toim.) 2013. Eesti kalamajandus 2012. Kalandusteabekeskus, 2013).
Samal teemal:
