POL-i liikmed suunduvad Sindiga tutvumisringile

Pärnumaa omavalitsuste juhid tegid enne üldkogu päevakorra juurde asumist põgusa tutvuse linnaga, külastasid lasteaeda, muuseumit ja Sindi paisu.

Meeldiv kogemus Sindi Lasteaiast

Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar tutvustas Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase, lasteaia praegust tegevust ja külaliste lahkudes andis kõigile kaasa raamatu „Sindi Lasteaed läbi sajandite“, mis valmis asutuse juubeliks mullu kevadel. Omavalitsuste juhte hämmastas, et Sindi Lasteaias rakendatakse esimest aastat laste kiusamisevastast projekti. Palmissaare sõnul ei tähenda see seda, et lasteaias esineks laste omavahelist kiusamist. Pigem on tegemist ennetava meetmega. Kasulik oli kuulda sedagi, et Sindi muukeelsetele lastele hakatakse eesti keelt väga varakult õpetama ja tegelikult eelistab enamik muukeelseid vanemaid suunata lapsed kohe eestikeelsetesse rühmadesse.

Üldkogu esimees Meelis Kukk märkis, et Sindi inimestele on muidugi meeldivad ka teenuse hinnad, mis on 3 kuni 5 % miinimum palgast. „See on ikkagi väga soodne lapsevanema jaoks. Samas oli näha, et lasteaia juhtkond suhtub väga tõsiselt ja hoolivalt oma kogukonna lastesse, kogu teenuse pakkumisse.“ Paraku ei võimaldanud limiteeritud aeg teha tutvust majaga pikemalt. Kuid igati tänapäevane õpi- ja mängukeskkond avaldas külalistele muljet selletagi.

Kunagisest vabrikule kuulunud paisust on saanud suur küsimärk

Sindi muuseumit külastades nimetas Kukk mäluasutuse tegevust kogukonna lugupidamiseks oma mineviku vastu. Kuuldes, et omal ajal andis Sindi vabrik neljandiku Pärnu linna eelarvest, mõistsid valitsuste juhid kuivõrd tõsise tootmisega omal ajal tegemist oli.

Sindi pais on väikelinna elanikele sümboli väärtusega rajatis ja vee langemine muidugi kõigile vaatajatele põnev elamus, aga paljude arvates siiski ajale jalgu jäänud tülikas looduse reostaja, millel mitte mingisugust funktsioonaalset tähendust enam polevat. „Seda nii kaladele kui ka takistusena ujuvvahendite liikumisele Pärnu jõel,“ selgitas Kukk. Huvitav oli seejuures Sindi linnapea Marko Šorini märkus, et paljud POL-i liikmed polevatki varem paisu oma silmaga näinud, aga ometi saatsid nad kunagi toetuskirja paisu lammutamiseks.

Tookord Sindi linn selle märgukirjaga ei ühinenud.

Kuid ühiselt lõunatati Krulli kohvikus, mis pälvis möödunud aastal Aasta ettevõtte aunimetuse. „Toidud olid hästi maitsvad ja siseinterjöör väga huvitav, hoopis teistmoodi koht,“ võttis Kukk mitmete teistegi külaiste kogetu lühidalt kokku.

Kuna vaatamistest saadi päris palju teavet, siis mõned kavandatud külastused jäid ära. Nii ei jõutud muusikakooli ega koolihoone ühes tiivas asuvatesse uutesse lasteaia ruumidesse. Ära jäi ka Marko Šorini ettevalmistatud ettekanne Sindist üldisemalt.

SAPT kerkis ootamatu pingsusega esile

Sindi Gümnaasiumi aulas peetud üldkogu istungil oli päevakorras POL-i esindaja nimetamine SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse nõukogusse, põhikirja kinnitamine, selle aasta kalenderplaani ja eelarve kinnitamine. Neli esimest punkti ei tekitanud eriti palju arutlust, küll aga informatsioon SA Pärnumaa Turism (SAPT) tegevusest, SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja
Arenduskeskuse juhtimisstruktuurist ning tegevuse laiendamisest turismi valdkonda. Peamine väitlus koondus siiski SAPT-i teemale.

„EAS on vähendanud SAPT-i rahastamise mahtu ja nüüd tekitabki selle mahu täitmine diskussiooni vajadust, et leida ratsionaalsemaid lahendusi. Tähtis on turismi tugifunktsiooni säilimine, aga igat asja võib mitut moodi teha,“ rääkis Kukk. Tema arvates jõutakse lähiajal kindlasti selliste lahendusteni, mis võiks kõiki osapooli rahuldada. „Nii turismiettevõtjaid, nii tugitegijad ja ka kohalikke omavalitsuseid. Muidugi ei ole sellised lahendused kohe varnast võtta, aga selleks ongi diskussioonid ja mõttevahetused vajalikud,“ selgitas Kukk, miks infominutid täna kõige pikemaks teemakäsitluseks kujunesid ja andsid põhjust tavatult elavaks mõttevahetuseks. Kukk lisas, et kindlasti ei olnud tänane diskussioon punkti panek. „Sellised asjad, mis võivad tähendada muudatusi, tõstavad alati adrenaliini ja lisavad pingeid, aga ega selles midagi iseäralikku polegi.“

Selle teema käsitluse ajaks jõudis kohale ka Riigikogu liige Annely Akkermann, kes on olnud Sihtasutus Pärnumaa Turism nõukogu liige loomisest alates, sealjuures viimased 5 aastat nõukogu esimees. Sihtasutus asutati POL-i poolt 2007. aastal ja siiani on sihtasutuse tegevuskulusid kaetud maakonna omavalitsustelt kogutud toetustest ning turunduskulusid taotletud EAS-i eelmisel Euroopa Liidu programmiperioodil läbiviidud programmidest.

Akkermann ütles, et SAPT otsib uut toetuspunkti. Ta arvab, et sihtasutus Pärnumaa turism liigub lähiaastatel Pärnu linna rüppe, sest Pärnu on edu korral suurim võitja ja ebaedu korral suurim kaotaja. „90% sadadest miljonitest eurodest on ikka päris suur raha ja ei ole mõtet lasta sellel voolata mõnda teise linna, kus esialgu tekivad töökohad ja hiljem liiguvad tööealised inimesed,“ leidis Akkermann.

*

 

Samal teemal: