Sindis olid teemaks väärtuslikud väikelinnad ja alevid
Täna peeti Sindis Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Sindi Linnavalitsuse ühisettevõtmisel seminar „Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn“, mis on osa toimuvast Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjast.
Sindi raudteekompleks, foto Sindi Muuseumi arhiivist
2011. aasta Euroopa muinsuskaitsepäevade raames algatas Eesti Muinsuskaitse Selts seminaride sarja üldpealkirjaga Väärtuslik Eesti väikelinn, valides esimeseks selliseks linnaks Mustla. Selles hästi säilinud ajaloolise miljööga väikelinnas oli ettevõtmise vastu elav kohalik huvi. Rohkete piltidega varustatud ettekannetele järgnes põhjalik jalutuskäik mööda ajaloolist Mustlat, kus pöörati muinsuskaitselist tähelepanu õnnestumistele ja vajakajäämistele.
Aasta hiljem leidis samalaadne seminar aset Tõrvas, kus oli samuti suur huvi oma linna ajalooliste väärtuste vastu. Lisaks rikkalikult illustreeritud ettekannetele tutvuti kohapeal Kammersaali ümbruskonnaga.
Tänane seminar pealkirjaga Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn on niisiis juba kolmas. Ka selle, väga omapärase tööstusliku pärandiga väikelinna huvi asja vastu oli silmanähtav. „Linnavalitsus ja Sindi Gümnaasium, kus ettekanded peeti, olid mõttetalguteks loonud väga hea õhkkonna,“ ütles päeva lõppedes Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes oli seminari moderaator. Seminari oli kuulamas umbes 70 inimest. Ettekannetega esinesid Mark Soosaar, Nele Rent, Maie Kais, Mart Siilivask ja Marko Šorin.
Viiele teemakäsitlusele pakkus meeleolukat vahepala Eneli Arusaare loomingulises seades kokku pandud pooletunnine kontsertetendus ”Elavad pildikesed Sindi ajaloost”, milles sisaldus lisaks muusikale hulga Sindi ajalugu kirjeldavaid episoode. Dekoratsioonid kujundas Tatjana Grigorjeva Keerup. Lavastuses osales kokku 89 inimest Sindi Gümnaasiumist, Sindi Muusikakoolist, Sindi Lasteaiast, aga osalesid ka Rein Vendla pasunapoisid Pärnust. Tegemist oli üsna originaalse seminari osaga, sest tänapäeval ollakse harjutud loenguid jälgima arvutisse salvestatud vastavate programmide vahendusel.
Kuna seminar toimus Sindi Gümnaasiumi aulas, mille seinale on kinnitatud Vabadussõjas võidelnud ja langenud meeste nimedega must graniitkivi, siis asetasid Euroopa muinsuskaitsepäevade ühest sündmusest osa võtvad Eesti Endiste Metsavendade Liidu, Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Reservohvitseride Kogu ja Eesti Memento Liidu Läänemaa esindajad mälestustahvli juurde lilled.
Seminari avades ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et kuigi muinsuskaitset seostatakse rohkem vanade hoonete säilitamise eest seismisega, kätkeb see siiski endas palju avaramat maailma tunnetust. Nõnda nagu Eesti muinsuskaitse oli oma alguses seadnud peamiseks ülesandeks muinsustemuinsuse, Eesti Vabariigi, de facto taastamise, on sama oluline säilitada ka nende inimeste mälestust, kes selle riigi püsimise eest on eluhinnaga võidelnud. ” Ma tean, et ka neid viit üleriigilist ühendust esindavatele inimestele lähevad korda samad väärtused ning nende süda valutab meie ühise mineviku, tänase päeva ja tuleviku pärast,” oli linnapea liigutatud väikese kogukonna keskelt võrsunud Vabadussõjas osalenud meestele osutatud tähelepanu eest. Aga pöördudes kõigi seminari külaliste poole tõdes Šorin, et väike Sindi linn ei saa just tihti nii suure austuse ja tähelepanu osaliseks. ”Meid külastades näitate, et oskate hinnata Eesti väikelinnades olevat elukorraldust ja siinseid inimesi.”
Seminari tervitanud Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup vabandas, et puudutas põgusalt teemat, mis selle päevaga väga ei haaku. Ta leidis sügavamal juurdlemisel, et seos poliitika ja muinsuskaitse vahel on täiesti tajutav. ”Ma ei oska öelda kas see, et Sindis toimuv seminar on sattunud kohalike valimiste künnisele, on hea või halb. See on aeg, kus valijatele lubatakse peaaegu kõike ja sageli vastutustundetult. Lubatakse teha kõike paremini, sageli midagi uut. Kahjuks ei taheta rääkida sellest mis meil juba on ja mida tuleks hoida. Seega on mul väga hea meel, et olete kogunenud meie väärtuslikku Eesti väikelinna Sindisse ja räägite sellest kuidas hoida ja säilitada seda väärtuslikku, mis meil on, ja mida meil on moraalne kohustus anda üle järgmistele põlvedele.”
Visiooni tunnetusega Mark Soosaar valis ettekande pealkirjaks „Väikelinn kui kultuuritraditsiooni hoidja“ ja tal oli kuulajatele edasi anda väga selge sõnum sellest, et väikelinnad on eesti rahva püsima jäämiseks eluliselt vajalikud. Ta tõi konkreetseid näiteid USA-st ja Lääne-Euroopast Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt, kus leidub isegi kõigest tuhande elanikuga omavalitsuseid. Ta näitas nende väikelinnade näidete varal kohaliku elu orgaanilise arengu kulgu. Soosaar tegi isikliku pöördumise ka Trivimi Velliste poole ja soovitas IRL-il veel tõsiselt kaaluda käimasoleva haldusreformi võimalikke tagajärgi. ”Väikelinnade omavalitsused peaksid seisma jõuliselt ja nii palju kui see neist oleneb, vastu suurte linnade või valdadega ühinemisele.” Samuti julgustas Soosaar suurelt mõtlema. Korduvalt on ta toonud näiteks endist Malmö linnapead, eestlast Ilmar Reepalu, kes lähiajal peaks külastama ka Pärnut, et oma edusaladust siinsetele inimestele avada.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa järelevalveinspektor Nele Rent kõneles Pärnumaa väikelinnade ja alevite kaitsest, samuti Muinsuskaitseameti tegemistest ja olemusest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Sindis on Pärnumaa piires kõige tihedam muististe arvukus. Ühel ruutkilomeetril paikneb keskmiselt 12 objekti.
Sindi juurtega arhitekt Maie Kais avardas Sindis paikneva 62 muinsuskaitse all oleva objekti tähendust selle linna jaoks. Tema nägemuses tuleks laiendada Sindis miljööväärtuslikku ala Jaama ja Laia tänavate piirkonnas.
Kunstiajaloolane Mart Siilivask rääkis Sindi ajaloolise linnaruumi kujunemisest ja näitas palju fotosid. Siilivask peab Sindi linna erilisteks pärliteks Wöhrmanni puiesteel asuvaid vanu vabriku ametnike elamuid. Tema hinnangul tuleks kindlasti leida võimalus säilitada ehedal kujul ka Pärnu maantee 51 maja, mille seisund pole küll midagi kiita. Veel peatus ta n.ö. Maxima kvartali lagedal väljal, mis tema nägemuses tuleks uuesti täis ehitada. Seda võiks mõelda tulevikus seoses elamuehituse elavnemisega.
Võrdväärselt eelkõnelejatega kujunes ka Marko Šorini loeng väga põnevaks. Ta rääkis lisaks arhitektuurilisele keskkonnale ka linna kultuuri ainulaadsetest eripärasustest, mis haakus hästi Mark Soosaare räägitud jutuga teemal: „Väikelinn kui kultuuritraditsiooni hoidja“. Olgu selleks siis kasvõi Eesti lipu kultuuri kasvatamine Sindi Gümnaasiumi algatusel terve linna tasandil ja mida on juba tutvustatud isegi väljapool riigipiire. Silmapaistval viisil Eesti lipu austamisest Sindis kirjutati ajakirjanduses juba mõned aastad enne II Maailmasõda ja nähtavasti on see traditsioon mööda saladuslikke ”geene” kandunud tänasesse päeva, arutles linnapea, kelle üheks hobiks on lisaks põhitööle ka eriline huvi oma kodukoha ajaloo vastu.
Šorin kinkis seminaril osalejatele enda koostatud mahuka voldiku, mis tutvustab Sindi linna arhitektuuris huviväärsemaid näiteid. Seminar lõpetati lühikese jalutuskäiguga Wöhrmanni puiesteel, Kiriku pargis, laguneva kiriku vaatamise ja peatusega raekoja juures. Sindi raekoda oli üks enne sõjaaegsetest uusehitistest moodsamaid administratiivhooneid. Ajanappusel jäi külastamata väga terviklikult säilinud ja eeskujulikult ennistatud Sindi raudteehoonete kompleks ja palju muudki põnevat.
Õhtul saadud tagasiside juhuslikult valitud seminaril osalenud inimestelt on olnud eranditult positiivne, eriti rõhutati erakordselt hästi õnnestunud Eneli Arusaare lavastust jutustusega Sindi erinevatest olulistest sündmustest.
NB! Pildigalerii lisatakse ülevaate juurde hiljem.
Samal teemal:
