Jõulueelne õpilaslaat Sindi Gümnaasiumis, fotol Laura Liis Kleine

Kuna Sindi Gümnaasiumis alustati juba 2001. aastal Junior Achievementi programmi põhjal majanduse õpetamist, siis said õpilaslaadad sama õppe loogiliseks jätkuks, kus teoreetilised teadmised seoti praktiliste kogemuste omandamisega.

Laatade peamiseks sisuks olev toodete või teenuste müümine ja ostmnine on läbi aastate püsinud oma põhiolemuses küll üsna muutumatuna, kuid pikas kestvuses võib siiski märgata ka mõningaid korralduslikke teisenemisi. Juba päris mitmed aastad peetakse laata koolimaja A ja B korpuse esimesel kahel korrusel ning ruumi võetakse juurde aulas, kus lisaks äritegevusele pakutakse ka meelelahutust.

Melissa Aaslaid oli 2005. aastal kuuene ja abistas tookord oma ema õpilasfirmas Jõulurõõm. Müügiks olid valmistatud notsu-kleepsuga kaunistatud padjapüürid ja mitut värvi pajalapid ning ostlejad tunglesid tookord koolimaja söökla pinnal. Melissa arvates võis ta siis olla noorim laadal osaleja. Melissa on koos emaga hiljemgi kaubelnud, aga eile õhtul laulis 8. klassi neiu laada avamisel. Tema järel tuli lavale tantsutrupp D.R.E.A.M.

„Kuna laat peaks esmatähtsalt keskenduma müügile ja ostmisele, siis tervet laadaaega läbivat kultuuriprogrammi ma sel aastal ei kavandanud. See oleks ostjad hoidnud rohkem esinejate läheduses ja müügile või ostule keskendumine jäänuks tagasihoidlikumaks,“ selgitas peakorraldaja ülesannetes Maarja Tammai, kes on teist aastat kooli huvijuht. Tema hinnangul on sama efekt alati ka mujal palju suurematel festivalidel, kus parimad müügiplatsid asuvad kindlalt lavalaudade ääres. „Kahjuks aulasse ja lava ette ei mahu kõik laadalised ära, nii jääksid aulast kaugemal paiknevad müügilauad vähese tähelepanuga.“ Teised esinejad pääsesid lavale pärast laada lõppemist. Kuulajate ette astusid Marion Tõldsepp, Taavi Toomas Tärk ja Sindi Gümnaasiumi üldkoor. Kõiki esinejaid juhendab muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova.

Kontsertkavale järgnes laadal rohkem silma paistnud osalejate autasustamine. Tammai sõnul ei hinnatud tänavu laste käsitööd ette antud tingimuste järgi mingites erinevates valdkondades. „Sedakorda oli mõte kutsuda sponsorid, kes valivad ilma ette antavate kriteeriumiteta silmapaistvamad müüjad ja jagavad kingitused neile. Sponsoriteks olid Apollo Kino, Wendre AS, Sindi Lanka, Pajo trükikoda, Endla teater, Krulli kohvik,“ rääkis Tammai. Wendre toodangu suure koti sisu jaotati osalejate vahel vastavalt loosiõnnele.

Registreeritud laudkondi oli 69 ja müüjaid või teenindajaid 120. Õpilaste juhendajad olid peamiselt majanduse õpetajad ja klassijuhatajad, aga ka lapsevanemad. Võimlemisõpetaja Katrin Kallit tuli kauplema koos tütre Katariinaga. Ostlejatele pakuti väga hea kvaliteediga valmistatud kingituse karpe, samuti käsitööna valminud helkureid ja vahast roosinuppe. Ene tutvustas ennast üksnes eesnime pidi, aga tema müügikorvis olid väga erinevad kodus küpsetatud jõululeivad.

Väljapoolt oma kooli sel aastal palju osalejaid ei olnud. Mujalt tulijad olid Sindi lasteaed ja mõned Paikuse põhikooli lapsed.

Tammai arvates oli võrreldes eelmise aastaga tänavu rohkem vaeva nähtud nii laua üleüldise väljanägemisega kui ka toodete omapärasuse ja ainulaadsusega. „Minu nägemuses on laat ennekõike rohke isetegemise rõõm, mida tekitab ühine ettevõtmine perega, sõprade või klassikaaslastega ja enda käsitöö ning toidutegemise oskuse näitamine teistele,“ arutles Tammai. Paljud õpilased osalevad aastast aastasse ja säilitavad oma järjepidevuse märgiks ka firma nime. Näiteks Vah-Vah-Vahva ja Fotokoda. Tublilt eelmisel nädalal Pärnus korraldatud Junior Achievementi Eesti õpilaslaadal „Pärnumaa jõulud“ osalenud Sindi minifirmad Töökäed, Päkaplikad ja Nii tegijad tüdrukud olid taas müügilettide taga.

„Laadal polnud muid ettekirjutisi, kui et müüdav toode pidi olema ise tehtud. Sellega jäi lastele rohkem võimalusi fantaasiaks. Ise ostsin laadalt heal meelel piparkooke ja vahvleid, sest neid ma ise kodus teha ei saagi,“ ütles Tammai päeva lõppedes toimunust kokkuvõtet tehes.

Samal teemal: