Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva
Täna hommikul Pereraadios esinedes väljendas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste eriliselt heameelt selle üle, et Eestis tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva järjest laiaulatuslikumalt ka väiksemates maapiirkondades. Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema
Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.
Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.
Sindi Linnavalitsuse abilinnapea Marko Šorin ütles, et Sindi linnas tõstetaks viimastel aastatel järjest enam ajaloolisi väärtuseid esile ja seda ei tehta peale sunnitud kohustusena, vaid kodanike omaalgatuslikust seesmisest vajadusetundest lähtuvalt. Tema arvates omistatakse sellele ajalooliselt ülitähtsale päevale vähe tähelepanu üksnes seepärast, et tähtpäev langeb südatalvisele ajale. Võidupäevana tähistatav 23. juuni ei oma sõjalises saavutuses kaugeltki seda tähendust, mida omab 3. jaanuaril alanud reaalne relvarahu. Võnnu lahingus saavutati võit saksa parunite üle, kuid võidukas sõda Venemaaga kindlustas Eesti riigile iseseisvuse säilitamise.
Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel saavutatud vaherahu algust meenutati Nõukogude okupatsiooni järgsel perioodil käesoleval aastal 21-st korda. Traditsiooni algataja ja kandja on olnud Trivimi Velliste isikus Eesti Muinsuskaitse Selts, mida on läbi aastate toetanud mitmed teised seltsid ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Sel aastal nagu ka eelnevatel kordadel kutsus üles päeva tähistama lisaks juba nimetatutele veel ka Eesti Lipu Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Ka kolmes viimati nimetatud kodanike ühenduses tegutseb Trivimi Velliste, kes on muuhulgas osutanud tähelepanu olulisele mõttekujundile, milles ta selgitab, et igal organismil on teatavasti mälu ja ilma selleta ei jääks mitte ükski neist ellu. „Ükski rahvas ega ükski ühiskond ei jää ellu ilma mäluta. Mälu võimaldab mineviku kogemusele tuginedes langetada mõistlikke otsuseid tuleviku jaoks.“
