Šotimaa - maa kaunite ja kõrgete mägede vahel
Möödunud aastal ligemale viis kuud Šotimaal elanud ja töötanud naine, kes soovis nähtust muljeid kirjutada, kasutab tagasihoidlikkusest varjunime ehkki fotol on autor sama isik.
Inimene kes pole just palju saanud kaugetes maades ringi rännata ja satub esimest korda näiteks sellele maale, võib saada lausa kultuurišoki. Astudes lennukist maha ja suundudes bussi peatuse poole, võib esimese asjana auto alla sattuda kui keegi pole eelnevalt tutvustuseks või meeldetuletuseks üle korranud et sellel maal kehtib parempoolne liiklus. Ja see on üks asi millega on suhteliselt raske harjuda - algatuseks.
Šotimaal on võrreldes Eestimaaga tavainimese pilgu läbi palju asju erinevaid, šokeerivaid,
üllatavaid, jahmatavaid. Kui teie eesmärk on sõita lennujaamast näiteks Forfari nimelisse väikesesse linnakesse siis selleks kulub üle kolme tunni ja kolm bussi (kõigepealt lennujaamast Glasgow linna, sealt edasi Linna nimega Dundee ja lõpuks väikesesse ja väga mägisesse Forfarisse) - ja lausa terve ekskursioon mööda väga vahelduvaid maastikke, mööda teid mille mõlemat kätt kõrguvad graniitkiviseinad kaetud rohelise võrguga. Selliseid seinu on lausa pikalt. Eemal paistavad kõrged, lausa sinakad mäed , metsatukad ja maastik mis
varieeruvad lausa kõrvuti erinevates värvitoonides - rohelised, pruunid või pruunikad - olenevalt sellest milline on päikesekiirte mäng neil ja millised on parajasti varjud. See pilt on äärmiselt lummav ja isegi jahmatav. Ja kui jääda silmitsema metsatukkasid siis tundub eemalt, ka bussiaknast vaadates et lausa kogu loodus on inimkäte poolt väga hoolitsetud.
Ja see pole veel üldse kõik! Meie, eestlased, oleme harjunud ehitama kõrgeid maju, olgu need siis eramud või kõrgemad hooned. Suhteliselt vähe kohtab meie maal väikesi või lausa pisikesi elamuid. Šotimaal esimest korda viibides või seal ringi sõites hämmastab lausa tõsimeeli kõigepealt kohalik arhidektuur ja järgmiseks lausa pisitillukesed majakesed. Esmapilgul on lausa imelik vaadata ja mõelda et kuidas inimesed sellistesse lausa päkapikumajadesse küll ära mahuvad. Tõesti, väga imelik ja kohati lausa naljakas on selliseid elamuid vaadata. Ja mitte ainult eramud pole väikesed vaid ka 2-3 korruselised majad on väiksemad ja kuidagi antiiksemad või arhailisemad. Aga samas on pilt ka maru armas. Ja siis veel õied. Nii põõsastel kui lilledena. Tohutult!!! Kohati võtab lausa silme eest kirjuks, eriti just eri värvi rohelised põõsad ja kollased õied. Mõni inimene võiks lausa öelda selle kohta et niisuguse pildiga peab esmalt harjuma et selles tõelist ilu nägema hakata.
Kuid - seda maad iseloomustavad siiski eelkõige suured ja väga kaunid mäed, eemalt
vaadates ja selle maa eriline traditsioon meeste puhul - kiltid. Neid on lausa poodides müüa täiskomplektidena, mis sisaldab ka ehteid. Ja muidugi on lausa omaette vaatepilt kui mõni mees siis sellises riietuses tänava peal vastu tuleb - saapad jalas, sokid nendest välja paistmas ja siis karvased sääred välkumas, sest kilti seelik ei ole väga pikk. Võõramaalasel on eriti jaheda ilmaga selliselt riietatud meest üsna külm vaadata. Šotimaa ilmad on üldse päris heitlikud ja erilist sooja armastav inimene ei saagi seal pikalt õhukeste riietega käia.
Ja ometi, ja ometi - ka see pole veel kõik. Peale selle et sellel maal inimeste eest üldse rohkem hoolitsetakse, kauplused on täis asju millest Eestis eriti või üldse unistadagi ei oska, on sellel maal lausa eriline kujukeste kultus. Neid on lausa sõna tõsises mõttes väga palju ja väga, lausa fantastiliselt ilusaid. Nende kujukeste detailid on lausa peensusteni välja toodud ja nad on tõesti võrratud!!
Ja veel üks oluline faktor seoses inimeste eest hoolitsemisel on see et kui tahad näiteks Galgow linnast bussiga mingisse teise linna sõita ja juhtub et buss läheb inimesi täiesti täis siis organiseeritakse teine buss juurde kohe et inimene saaks oma sihtkohta, aga see on siis kui pilet on ette tellitud aga tahtjaid on ikka palju. Niisiis, inimese eest hoolitsemine ja mitte ükskõiksus!
Šotimaast kui võrratute mägede maast võiks veel paljugi kirjutada kuid on midagi mida tahaks eriliselt välja tuua ühe tavakodaniku esmamulje põhjal. Ja nimelt lausa kaks asja - sealt tagasi tulles võid avastada üsna ootamatult et sulle meeldib eestlase vaoshoitus ja isegi mingil määral enesessetõmbunud iseloom, kuid teiseks! Ja olulisem on see et kuigi me oleme väike rahvas, meid ei ole väga palju siis seda enam võiks meie oma, kohalik valitsus rohkem hoolida oma rahvast, saada lihtsamate vahenditega aru tavainimese muredest ja meie kakskeelsuse probleem võiks leida oma lahenduse ehk hoopis teist või teisi teid pidi.
Kuulakem rohkem oma rahvast, valimised on tulemas, ja ehk leiame kord selle tee kuidas teha kahest planeedist üks - ehk siis valitsus kuulab rahva häält ja talitab vastavalt sellele mitte ei suru oma põhjendamatut tahtmist peale, on see siis mis teema iganes.
Hoidkem ja mõistkem üksteist rohkem!!
Erika Ingeri Kruus
