Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017. Eestis esmakordselt koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava on koostatud lähtuvalt taimekaitseseadusest ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2009/128/EÜ ning koostöös Eesti erinevate selle ala teadusasutustega.

Viimaste andmete kohaselt turustati 2010. aastal Eestis üle 517 tonni taimekaitsevahendeid. Taimekaitsevahendite kasutamise alase statistika avaldab Eurostat 2014. aastal.