Muuseumi aita ehitatakse; Aldur Vunk näitab kohta, kust kaudu tuldi Pärnusse sisse

Reedel, 18. veebruaril, toimus Pärnu Muuseumi uue hoone ehitusel vana hea tava kohaselt sarikapidu. Muuseumi direktor Aldur Vunk ja Pärnu Maavalitsuse majandusarenguosakonna juhataja Heiki Mägi tõmbasid plokinöörist sikutades pudeli kangemat kraami üles, kus ehitajad selle vastu võtsid. Seejärel saeti pärga hoidev laud läbi ja sinimustvalgete lintidega ehitud sarikapärg lasti sama nööriga alla.

Muuseumihoone ehituse lubab ehitaja lõpetada juba eeloleval suvel. Selle järel jääb aega sisustusega täitmiseks kuni järgmise aasta 23. veebruarini, et siis Pärnu Muuseum uues kuues ja uhkemana kui kunagi varem pidulikult avada. Pärnu Muuseumi arendusjuht Elmar Trink oli nii lahke, et jagas avamispeo kutseid juba reedel kõigile sarikapeole kutsutud külalistele.

Muuseumihoonet ehitab Eston Ehitus AS, kes koos Nordecon Ehituse ühispakkumisega võitis 2010 aastal ehitushanke. „Praeguseks oleme ehituses kõige kriitilisemad punktid ületanud ja ma ei näe mingeid probleeme, et see hoone ei peaks valmima tähtaegselt,“ ütles kohalviibinuile Eston Ehituse juhataja Peep Sakk. Pärnumaa maavanem Andres Metsoja soovis ehitajale, et ehitustegevus ja betoneerimistööd ei jäätuks vaid tsementeeruksid.

Arhitekt Rene Valner on muuseumi projekteerimisega tegelenud alates 2001. aastast. „Ilmselt on tegu Pärnu kõige viltusema majaga. Väljast päris naljakas vaadata. Iga aken on eri kõrgusel, vanad seinad on lääpas,“ hindas projekti autor ümberehitatava maja seisundit päris naljakaks. „Insenerid on teinud päris põhjalikku tööd selleks, et maja üldse püsti seisaks,“ selgitas Valner ja tõi näiteks insenertehnilise lahenduse, millega põhimõtteliselt valati hoone alla plaatvundament.

Muuseumiks ümberehitatava endise aida neljal korrusel saab olema 2500 ruutmeetrit põrandapinda, mis võimaldab senises majas museaalidele kitsaks jäänud ruumidest ümber paigutada avaratesse tingimustesse ca 83 160 eksponaati. Nii saab 1896. aastal külastajatele avatud Pärnu muuseum, mis on Edela-Eesti ajalugu, võrreldes praeguste võimalustega sootuks paremini vaatajatele nähtavaks ja eksponaatide tutvustus selgemini mõistetavaks.

Pärnu muuseumi aidahoone ümberehitus maksab 3 572 795 eurot (ca 56 miljonit krooni), millest 2 147 836 eurot rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondist ja 1 424 959 eurot jääb kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi kaasfinantseerida.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kes on ka muuseumi nõukogu liige, meenutas, et Pärnu muuseumi uuendamise ajalugu on peaaegu sama pikk nagu taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Ta mäletab kunagise kultuuriministri Jaak Alliku ja rahandusministri Mart Opmanni lubadusi ammusest ajast, kui nad ütlesid, et ühe aasta peab veel ootama. „Läbi selle kindlasti me võidame - kuna teades praegust ehituskvaliteeti, saame me palju parema tulemuse, kui oleksime selle saanud kümme aastat tagasi,“ leidis Kivimägi pikalt veninud protsessi juures ka midagi head. Samas kiitis ja tunnustas linnapea nende inimeste pikka meelt ja kannatlikust, kes viieteist aasta kestel ei väsinud taotluste esitamistest. Tunnustuse vääriliseks pidas Kivimägi neidki, kes lõpuks rahalaeka Pärnu muuseumi jaoks avasid. Vaatamata valimiste tulekule pidas ta oluliseks rõhutada kahte kõige olulisemat inimest: need on regionaalminister siim Valmar Kiisler ja kultuuriminister Laine Jänes. Linnapea sõnul saadi just nende ministeeriumide eestvedamisel kokku vajalik rahasumma, mille eest võib ehitada ja millle eest saab muuseum ka aasta pärast valmis.

Kivimägi avaldas arvamust, et muuseumi valmimisega langeb ära ka viimane takistus võõrustada Eesti Vabariigi presidendi vastuvõttu vabariigi aastapäeval just nimelt Pärnus, Eesti riigi sünnilinnas.

Kultuuri ministeeriumi asekantsler ja Pärnu Muuseumi nõukogu liige Anton Pärn ütles, et muusumi uues kestas on tegelikult väga oluline sõnum, kuna räägime Pärnust kui hansalinnast. „Muuseum on kindlasti see maamärk, mis aitab lahtimõtestada linna kuulsusrikast ajalugu.“

Aldur Vunk ütles, et siin rajatakse Pärnu uut väravat. „Sellepärast on olnud see protsess nii pikk ja vaevarikas, et tegemist on niivõrd tähtsa rajatisega. Siin on see koht, kust väljapoolt Pärnut väisama tulnud inimesed liikusid linna. Muuseum peab saama Pärnu ja Pärnumaa külastuskeskuseks,“ oli Vunk optimistlikult meelestatud ja millega nõustusid ka kõik teised kohalviibinud külalised. See on õnnelik juhuste kokkulangevus, et XV sajandist pärit keskaegse Pärnu jõe värav asub tulevases muuseumi hoones. Vaid kolmandik väravast jääb hoonest väljapoole maa sisse. Õnneks on ka värava tammepuust postid säilinud. Muuseumi külastajad saavad klaasi pealt vana ehitise jäänuseid vaadata. „Nii muudetakse kõige tähtsam värava auk nähtavaks,“ lubas Vunk. Jõeväravaga samas ruumis jätkub piisavalt palju ruumi ka selleks, et näidata XIV sajandist säilinud koge fragmenti, mis aastate eest Pärnu jahisadamat süvendades leiti. Säilinud koge parda kõrgus on 4 meetrit ja pikkus 8 m. Seni võis seda ruumi puudusel näha üksnes välismaal.

Kuid museaalide hulgas ei oma hindamatut väärtust mitte üksnes väga vanad ja suured eksponaadid. Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik on kokku puutunud erinevate muinsustega ja püüdnud kaasa lüüa hoonete reustareerimisel. „Rööpmeseadja majast leidsime sajandi vanuse tööriista, mis on töökorras. Võime mõõta nii vertikaali kui horisontaali,“ näitas Vetik vaaderpassi, mis leiti Port Artur 2 kaubanduskeskuse juurdeehituse käigus alles jäetud raudkividest majakese sisemusest. Nüüd sai Aldur Vunk „muinasleiu“ enda kätte hoiule.

Pärnu muuseum saab oma mündi. Sarikapeo ajal tagus sepp pämusid, mille iga külaline sai kingiks kaasa. Muuseumi hoonest võetud sajandi vanusest aampalgist valmistatud muusikariistalt võis kuulda kauneid helisid.

Pärnu muuseum pakkus uue hoone sarikapeo puhul külalistele suppi, pirukaid ja teed rummiga.

Täpselt aasta pärast võib Aldur Vunki kinnitusel aduda uues muuseumis täiesti eripärast aurat, nupulevajutustega saada erinevat teavitust ajaloost, sündmustikest, esemetest ja inimestest. Kinosaalis näeb õppe-, kroonika- ja loodusfilme, võimalikuks saab põnevate seadeldiste proovimine enda kätega. „Olen väga rahul, et üle kümne aasta veninud Pärnu muuseumi ehituse algus on nüüdseks jõudnud sarikapeoni ja varsti võime alustada eksponaatide ületoomisega uute hoonesse,“ sõnas Pärnu Muuseumi väga toimekas direktor Aldur Vunk.