1. kakaotalunikele ja -tootjatele on tagatud majanduslik elujõulisus, peamiselt nende töö eest õiglase tasu maksmise näol;

2. tootmine on olnud keskkonnaohutu ja säästlik;

3. tootmine on arvestanud sotsiaalse vastutusega, sh lapsi ekspluateeriva töö ja orjatöö keeld, töötajate inim- ja tööõigustest kinnipidamine, paremad töötingimused.

Üle Euroopa koguti 110 826 allkirja, mis anti Euroopa šokolaaditootjate katusorganisatsioonile, Brüsselis asuvale CAOBISCO-le. See oli hea algus, sest tarbijana on meil tegelikult suur mõju talunike ja tööliste elu- ning töötingimuste parandamisel.

Enamik kakaost tarbitakse maailma põhjapoolsetes riikides, kakaod kasvatatakse aga ekvaatoriäärsetes troopilistes piirkondades ja üle 90% kakaost tuleb jätkuvalt väikestest perefarmidest. 5,5 miljoni väiketaluniku jaoks on kakao põhiline sissetulekuallikas. Tööga kakaoistandustes teenib elatist üle 14 miljoni maapiirkondade töötajat ja nende peret. 2016. aastal suureneb üleilmse šokolaadist tehtud maiustuste turu müügi netokäive hinnanguliselt 100 miljardi dollarini.

See on suur äri, mille vilju me naudime. Aga just siin peitubki paradoks — samal ajal kui turg suureneb ja kasumid kasvavad, võtavad miljonid kakaotalunikud kulude põhikoorma enda kanda, saades tulust endale aina vähem.

Vahetult enne lihavõtteid välja tulnud uuring „Šokolaadi kibe külg: rahvusvahelise šokolaaditööstuse taga peituv tõde” toob nähtavale sektoris valitseva tasakaalutuse ning heidab valgust kakaotootjate ees seisvatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele. Geograafiliselt keskendub uuring Lääne-Aafrikale — Ghanale, Elevandiluurannikule ja Kamerunile.

Uuringu järgi teeb muidu magusa šokolaadi kibedaks ebaõiglane töötasu, halvad töötingimused, lapstööjõu kasutamine ja keskkonnareostus. Mõned faktid uuringust: Ghanas on kakaotaluniku päevane sissetulek 0,84 USA dollarit, Elevandiluurannikul isegi madalam — 0,50 USA dollarit. Ainuüksi Ghana ja Elevandiluuranniku kakaofarmides töötab kuni 2 miljonit last, üle 500 000 neist on seotud eriti ohtliku lapstööjõuga, mis kahjustab tõsiselt laste füüsilist ja vaimset tervist ning võtab neilt ära õiguse saada haridust. Naissoost kakaotalunike suhtes valitseb kakaosektoris suur ebavõrdsus. Näiteks ei peeta naissoost kakaotalunikku kunagi omanikuks, vaid omaniku naiseks ning naiste töötasu on väiksem meeste omast.

Kakaod on võimalik kasvatada nii, et keemilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide ei kasutata, nagu seda mahetootmises ka edukalt tehakse. Enamik tavatalunikest loodab aga tihti nende ainsaks sissetulekuallikaks oleva saagi kaitsmisel sünteetiliste pestitsiidide kasutamise peale. Tuleb välja, et kakaotootmises väidetavalt kasutatavast 26 pestitsiidist 8 on keelatud nii EL-is kui ka näiteks Kamerunis.

Kümned kodanikuühendused Euroopas, tootjate ühendused, ametiühingud ja uurivad ajakirjanikud teevad kõvasti tööd, et tarbijad oleksid teadlikud, millest tegelikult magus šokolaad koosneb, ning et valitsused nii arenguriikides kui ka näiteks Euroopa Liidu liikmesriikides kujundaksid õiguslikud raamid inimeste töö- ja inimõiguste kaitseks ning ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks.

Tundmata huvi, kuidas kakaod kasvatatakse ja šokolaadi toodetakse, panustame me arenguriikide tööliste madalasse elukvaliteeti ja keskkonna reostusesse, mis omakorda teevad šokolaadi kibedaks. Tarbijana võib aga igaüks meist olukorda muuta: teha läbimõeldud ja teadlikke ostuotsuseid ostes sellist šokolaadi, millel on õiglase kaubanduse sertifikaadid (Fairtrade, UTZ Certified), uurida poekettidelt, kust on pärit nende omatootena müüdav šokolaad või anda õiglasema šokolaadi tootmisele oma allkiri ja toetus.

MTÜ Mondo on tulnud appi eesti šokolaadivalmistajatele ja koostanud juhendi, miks ja kuidas minna üle õiglase kaubanduse toodangule. Uuring ja juhend on kättesaadavad SIIN.

Teeme šokolaadi magusaks nii meile kui ka kakaokasvatajatele ja -tootjatele!

Jaga
Kommentaarid