Terve septembri kuu saab teha ettepanekuid Rail Balticu trassikoridori osas
„Eesti on ajalooliselt olnud raudteeühenduses idapoolsete riikidega, praegugi saab sõita rongiga Moskvasse. Täna puudub aga toimiv raudteeühendus Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel. Rail Baltic annaks reisijatele ja kaupadele uue lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse ja vastupidi. Samuti on raudtee üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis ei sõltu näiteks ilmast,“ selgitab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.
1435 millimeetrise rööpme laiusega moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus kulgeks Tallinnast Varssavisse, kuid laiema koridorina hõlmaks Rail Baltic nõuniku sõnul nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat. Rail Baltic pole mitte ainult suur investeering rohelisse transporti, vaid ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks ning kaupade vedamiseks.
Lähiaastatel valmivad ehitamiseks vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks viie-kuue aasta pärast. „Eesmärgiks on seatud ehitustöödeks võimalikult palju valmis saada aastaks 2022,“ ütleb Ruuda. Reisirongi kavandatavaks kiiruseks kujuneb kuni 240 kilomeetrit tunnis, mis lubab sõitjatel jõuda Tallinnast Poola piirile umbes 4 tunniga, Riiga poole lühema ajaga ja Pärnusse vähem kui tunniga.
Ettevalmistustööde kava kohaselt valmivad reisijate peatused Tallinnasse Ülemiste piirkonda ja Pärnusse või selle lähialale. Peetakse võimalikuks ka Rapla hilisemat integreerumist Rail Baltic raudteega. Eestis läbib raudtee kolme maakonna 27 omavalitsust: Harjumaal Tallinn, Jõelähtme, Kiili, Kose, Maardu, Raasiku, Rae, Saku, Viimsi; Raplamaal Järvakandi, Juuru, Kehtna, Kohila, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Pärnumaal Are, Häädemeeste, Halinga, Paikuse, Pärnu, Saarde, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori ja Vändra. Praeguseks on trasside võimalikud variandid toodud avalikkuse ette ja septembri kuu kestel oodatakse kõigi planeeringust huvitatute ettepanekuid seoses trassi paiknemisega.
Täpsem trassi asukoht peab selguna 2014. aastal, kuid konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Pille Metspalu rääkis 26. augustil toimunud pressikonverentsil, et maakaardile veetud trassijoonele pole enam võimalik eriti palju teisendusi teha. Siiski on kohati sõelale jäetud ka täiendavat kaalumist vajavaid erinevaid teekonnalõike. Ühel juhul möödub raudtee näiteks ka Pärnust, kuigi pärnakad ei pea mõeldavaks trassi kulgemist linna läbimata. Teisel juhul ületab Euroopa laiusel raudtee praeguse kaubajaama raudteeharud ja kulgeb Jaama tänava ning praeguse raudtee vahelisel alal jõeni, kus ületab enam-vähem paralleelselt praeguse sillaga Pärnu jõe. Reisijate peatuse alaks on märgitud ligikaudselt K-Rauta kohal olev territoorium praeguse raudtee ja jõe vahel.
Trassi üldine asetsemine ja suund on küll tervel riigi territooriumil selged, kuid mitmetes lõikudes tuleb veel otsustada inimesi ja keskkonda arvestavalt kõige otstarbekama tee valiku kasuks.
Metspalu lubab püüda vältida olulisi kultuuriväärtuslike paiku, näiteks kalmistuid või looduskaitse alasid, aga ka hoonestusi. Ometi ei julgeta 100% lubadust kõigega arvestamisel tagada. Võimalikult palju soovitakse säästa põllumaid ja suunata raudteed metsaaladele. Arvestada tuleb hästi väheste pööretega.
Trassikoridor on kaardile mõõdetud 350 meetri laiusel alal, mis jätab projekteerimisel võimaluse rööpmepaaride täiendavaks nihutamiseks vastavalt vajadusele. Hiljem saaks raudtee lõplikuks laiuseks koos tarviliku turvavööndiga 66 meetrit.
Varasema uuringu kohaselt maksab ehitus Eestis ligikaudu 950 miljonit eurot, lõplik hind selgub pärast hangete korraldamist. Ehitus saab võimalikuks üksnes juhul, kui Euroopa Liidu kaasrahastamise osakaal kogu projektile on 75-85 protsenti. Omafinantseeringu osa kannavad kõik Balti riigid iseseisvalt, aga ehitustööd tahetakse läbi viia kõigis Balti riikides ühiselt, milleks asutatakse ühisfirma. Ehitustööde kogumaksumuseks arvestatakse ca 3,6 miljardit eurot.
Samal teemal:
