Tiina Toomet: kas koera peab vaktsineerima?

Vaktsineerimine on toiming, mis viiakse läbi immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta.

Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda põdemise ohu ja vaevata. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid. Loom kas ei haigestu üldse või kui haigestub, siis põeb väga kergelt.

Peamiselt vaktineeritakse lemmikloomi viirushaiguste vastu. Nende haiguste vastu ei ole spetsiaalset ravi ja ka antibiootikumid on toimetud. Ainus toimiv meetod on vaktsineerimine. Vaktsineerida võib vaid terveid loomi, sest haige organism ei suuda toota immuunsuse tekkeks piisavalt antikehi ja haige looma vaktsineerimine võib viia tõsiste kõrvalnähtude tekkeni. Seetõttu tuleb teha kõigile loomadele enne vaktsiinisüsti üldülevaatus (tervisekontroll). Soovitav oleks anda ka ussirohi umbes nädal enne vaktsineerima tulekut. Ka sellega garanteeritakse hea üldseisund ja võimalikult efektiivne antikehade moodustumunine vaktsineerimisjärgselt.

Koertel ja kassidel võib tekkida süstekohale väike turse, mis kaob aja jooksul iseenesest. Ka võivad olla nad vaktsineerimispäeval veidi õnnetud ja väsinud, mõnel on kerge kõhulahtisus. Need nähud on enamasti väga kergekujulised ning muretsemiseks pole põhjust, kuid alati on hea teatada sellest loomaarstile. Kui loom tundub tõsiselt haige, peab pöörduma arsti poole. Samuti ka siis, kui tekib ülitundlikkusreaktsioon koos turse, hingamisraskuste, kahvatuse ja üldise loidusega.

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on Eesti Vabariigis kohustulik (Marutaudi tõrje eeskiri). Kuigi see haigus on praeguseks hetkeks Eestist taandunud, on tema tõsidust arvestades (nakkab ka inimesele ja on õigeaegse ravita surmav) ülioluline, et kõik lemmikloomad üle kahe aasta vaktsineeritud saaks.

Kõik ülejäänud vaktsiinid tehakse koerale või kassile omaniku soovil ning arvestades loomade elukoha ja elustiiliga.

Mille vastu vaktsineerida?

Ülemaailmne Väikeloomaarstide Assotsiatsioon (WSAVA)  on välja töötanud soovitused lemmikloomade vaktsineerimiseks. Selles dokumendis jagatakse vaktsiinid kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Koeri peab kindlasti vaktsineerima koerte katku, parvoviirusinfektsiooni ja nakkava maksapõletiku vastu. Kasse kassikatku ning ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu. Ülejäänud vaktsiinide otstarbekuse määrab ära vastava maa episotoloogiline olukord.

Eestis ei ole koerte katku ja nakkavat maksapõletikku esinenud enam mitmel aastal, aga vaktsineerimine on endiselt oluline, sest kui suur hulk koeri jääb vaktsineerimata, siis võivad unustuse hõlma vajunud haigused taas pead tõstma hakata. Koerte katk on varieeruva kliinilise pildiga salakaval haigus, mis algab palaviku ja nõrevooluga ninast ning silmadest. Harvem seedehäirete ja nahamuutustega. Haigus süveneb hoolimata ravist ning paari nädala pärast tekib närvivorm, mis võib avalduda krampide või halvatusena. Närvivormist paranevad vaid väga üksikud koerad ja kuna see on koerale väga piinav ja kurnav, pannakse loomad enamasti selles staadiumis magama. Koerte katk oli eelmisel sajandil Eestis väga levinud, kuid on praeguseks tänu vaktsineerimisele sisuliselt likvideeritud.

Nakkuslik hepatiit

Nakkuslikku hepatiiti põhjustab viirus, mida eritatakse uriini, rooja ja sülje kaudu. Ta on väga püsiv ning säilib väljaspool organismi kuid. Peiteaeg on 4-7 päeva ning esimene tunnus on kõrge palavik, mis alaneb ja tõuseb taas ning siis kaasnevad ka muud haigusnähud nagu nõrkus, isutus, janu, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu. Edasi võivad tekkida verevalumid ja väljaheites esineb verd. Selles staadiumis võib saabuda surm šoki läbi.

Parvoviirusinfektsioon on enamasti noori koeri tabandav viiruse poolt põhjustatud sooltepõletik, mille tunnusteks on äge oksendus ning kõhulahtisus. Ilma ravita sureb koer tavaliselt paari päeva jooksul vedelikupuuduse ja intoksikatsiooni tõttu.

Kennelköha

Eesti oludes on rohkem põhjust rääkida kennelköhast. Kennelköhal (nakkuslik trahheobronhiit) on mitu tekitajat: viirused (adenoviirus tüüp-1 ja -2, parainfluentsaviirus, herpesviirus), bakterid (Bordetella bronchiseptica) ning mükoplasmad.

Kennelköha on väga nakkav ja levib kiiresti koerarohketes kohtades: näitused, koerakasvandused ja –hotellid, treeningpaltsid, pargid jne. Peiteaeg on umbes 3-10 päeva ja esimeseks haigusilminguka on tavaliselt krooksuv köha, millele võib lisanduda ka nõrevool ninast. Tavaliselt on koera üldseisund üsna hea, kuigi köha võib kesta mitu nädalat. Raskematel juhtudel tekib kaasuv kopsupõletik. Kutsikad põevad raskemalt. Kindlasti tasuks vaktsineerida näitustel ning võistlustel käivaid koeri. Tugeva immuunsuse saamiseks teha seda paar kuud enne siseürituste algust (varasügisel) ning soovitavalt intranasaalse (ninasse manustatava) vaktsiiniga. Immuunsus kestab aasta.

Leptospiroos

Leptospiroosist on viimasel ajal palju juttu olnud. Möödunud sügisel tabas see haigus suuremat hulka koeri kui tavaliselt. Olid ka mitmed ülikiire kuluga ja äkksurmaga lõppenud juhud. Loomad nakatuvad kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee või söögiga. Rotid ja muud närilised on olulised leptospiroosi levitajad.

Haigestunud loomadel on peamiseks sümptomiks isutus ja loidus, võib esineda kehatemperatuuri tõus, mõnedel liigjoomine ja –urineerimine, kõhulahtisus, oksendamine.

Eelpoolnimetatud üliägeda vormi esimesteks nähtudeks on apaatsus ja temperatuuri tõus ning haigus progresseerub nii kiiresti, et loom sureb 1-2 päevaga ilma, et kliinilised tunnused jõuaks üldse ilmnedagi.

Kuna leptospiroosi puhangud on esinenud enamasti hilisuvel ja varasügisel, oleks mõistlik ohustatud loomi (jahikoerad, roti- ja hiirepüüdjad, palju metsas liikuvad loomad, kel komme lompidest juua) vaktsineerida suve teisel poolel. Kahjuks on eelnevatel aastatel olnud mitmeid juhtumeid, kus on haigestunud ka korralikult vaktsineeritud koerad, sest neil osadel neist pole millegipärast tekkinud korralikku immuunsust, osad koerad nakatusid hoopis teisest serovariandist põhjustatud leptospiroosi. Leptospiroosil on üle 250 serovariandi ja vaktsiinides on neist esindatud vaid mõned. Seega 100%-list garantiid vaktsineerimine ei anna.

Vaktsineerimisskeem

Üldiselt kasutatava koerte vaktsineerimisskeemi peab kutsikas saama vähemalt kaks korda neljanädalse vahega põhivaktsiinid (katk, hepatiit, parvo) ja kui alustatakse 8- nädalaselt, siis 3 korda. Marutaud tehakse ühekordse süstina mitte varem kui 12-nädalaselt, aga enamasti koos viimase kompleksvaktsiiniga. Kõik vaktsiinid korratakse aasta pärast ja edasi ühe-kahe või kolmeaastase vahega sõltuvalt vaktsiinijuhendist ja koera elustiilist. Marutaud tuleb igal juhul teha iga kahe aasta järel ja kui on vajadus koera vaktsineerida ka kennelköha ja/või leptospiroosi vastu, siis neid vaktsiine peab igal aastal kordama.

Juhul kui koeraga sõidetakse välismaale või käiakse välisnäitustel , peab endale aegsasti selgeks tegema, missugused nõudmised antud maal või näituseeeskirjades on. Eesti Kennelliidu vastavad eeskirjad leiab siit.
_________________________________________________________________________
Tiina Toomet töötab loomarstina Tallinnas omanimelises loomakliinikus. Seda ametit on ta pidanud juba enam kui 20 aastat, ravides peamiselt koeri ja kasse.