Indrek  Kermon annab ERR- reporterile kiire intervjuu vahetult enne startimist ja ütleb, et soovib kiiresti finišisse jõuda, suuremaks ohuks peab veele langenud puid;  esimesena esimeses kontrollpunktis Jändja veskitammil
Indrek Kermon jookseb veskitammist mööda;  läheb uuesti veele
Indrek Kermon  teeb Kurgjal hetkelise peatuse ilma paadist väljumata;  tuleb Kurgja tammist alla

Samal maratonil võimaldati alustada ka Kurgjalt. Lühema, 47 kilomeetri pikkuse teekonna Torini läbis kahese alusega Ivar Hütt ja Mai-Liis Hütt ajaga 03:52:14. Kõigi võistlustulemustega saab tutvuda MTÜ Matkahundi kodulehel siia klikkides. Siiski väärivad eraldi märkimist ainsana väljapoolt Eestit jõemaratonil osalenud Läti võistlejad Jānis Balodis, Gundars Patmalnieks ja Krists Poreiters.

Kõigi kiirlaskumise pika distantsi läbinute vahel loositi peaauhinnaks kanuu Reveil, mille pani välja Eesti vanemaid kanuutootjaid Primatek OÜ. Kuna loosimise ajaks oli jõemaratoni läbinud peaauhinna võitja juba lahkunud, siis pidasid korraldajad õigemaks tema nime läbi meedia mitte ennem teadvustada, kui on inimese endaga kõigepealt ühendust võetud.

Jõemaratoni peakorraldaja Koit Raud nägi päeva kokkuvõtet tehes mitmeid häid märke. Aeglasemad sõitjad läbisid pikema vahemaa vähem kui kümne ja poole tunniga, kuigi oleks pääsenud arvestuslikku aega ka 15 tunniga. Võrdlusena esimese kanuumatkaga osales möödunud aastal jõemaratonil 102 ühe- ja enamaliikmelist võistkonda süstade, kanuude ja kummipaatidega. Lõpuni aerutas 84 võistkonda. Kiireimatel läks pika distantsi läbimiseks seitse tundi ja viimastel lõpetajatel kulus pärale jõudmiseks üle 15 tunni.

Koit Raud peab sedagi heaks märgiks, et tänavu tulid „luurele“  lätlased ja soomlasedki tundsid selle sündmuse vastu tõsist huvi. Peakorraldaja sõnul osalevad taolise raskuskategooriaga matkal üksnes suurte kogemustega sõitjad ja algajad hoitakse eemale. „Kui möödunud aastal oli keskmine vanus 32 eluaastat, siis tänavu oli selleks näitajaks 36 aastat,“ ütles Koit Raud ja lisas, et märgatavalt palju oli ka üle 50-seid, mis näitab tegelikult üksnes head sportlikku ettevalmistust. Naised moodustasid osalejate üldarvust viiendiku.

Põhjus, miks valitakse jõemaratoni läbiviimiseks varakevadine aeg, seisneb kõrges veetasemes, mis muudab voolu tunduvalt kiiremaks. Keskmine voolukiirus on mõõdetud perioodil olnud 4-7 km tunnis, üksikutes kohtades väga lühikesel distantsil aga kuni 16 km tunnis. Muidugi on veetemperatuur sel ajal üsna madal, kusagil +4 kraadi kõigest. See omakorda tähendab head füüsilist ettevalmistust, sest tavainimene kangestuks paadi ümbermineku korral nii jahedas vees lühikese hetkega täiesti teovõimetuks.

„Täna läks erinevatel põhjustel alus kummuli võibolla kümnel korral, päris täpsed andmed puuduvad,“ tõi Koit Raud näite. See aga ei tähendanud mitte ühelgil juhul midagi eluohtlikku, kuigi kuivade riiete puudumisel pidi mõnigi meeskond sellepärast edasimineku katkestama. „Kõik nad oskasid iseseisvalt oskuslikult tegutseda, ega vajanud kõrvalist abi, sest käituti juba vette prantsatamise hetkel oskuslikult,“ selgitas Koit Raud.

Sõites ise kaasa Paikuse aerutamise klubi kolme meeskonna saatjaga, võisin üht sarnast ümberminekut jälgida sündmuse alguse hetkest kuni lõpuni. Võhikuna olin alguses üsna murelik, aga kui ma mõlemat meeskonna liiget kalda vees naerulsui seismas nägin ja neil polnud üldsegi kiiret välja ronimisega, siis mõistsin, millise karastatud ettevalmistusega inimesed tegelikult taolisele katsumusele vabatahtlikult vastu lähevad.

Esimene paisust mööda vedamine pidanuks toimuma Jändja veskitammil, kuid polnud keelatud ka otse alla laskumine. Võistkonna „Kevadine kärbes“ suurte kogemustega liikmed Andres Laar ja Tiina Hodakov otsustasid valida otsema, kiirema ja pisut riskantsema variandi. Paraku juhtus nii, et laskumisel sattus kajakk veevaalu harjale ja enam ei suudetud meresüsta tasakaalu säilitada. Andres lendas paadist eemale ja ujus kõrval oleva saarekese peale ning tuli sealt edasi suurele kuivale maale. Tiina hoidis paati, et kiire vool seda pikal ja laial jõel kuhugile kaugele minema ei viiks ja läks mõnisada meetrit allavoolu maantee silla alt läbi kuni vedas end koos kajakiga ohutult kaldasse. Jooksime saatjaga Tiina juurde abi osutama, aga tema ei kiirustanud sugugi kaldale astumisega, üksnes naeris ega paistnud ka külmast värisevat. Muidugi kaitseb külma eest kuiv ülikond, aga Tiina on kõige muu kõrval ka talisupleja. „Käin ka lume sees püherdamas, kui mees pole viitsinud saunapäevaks jäässe auku teha,“ naeris Tiina, kes on Pärnu aerutamise treener ja vabal ajal taob ka naiskonnas jalgpalli.

Nii Andres kui Tiina on osalenud kõigil suurematel Eestis toimuvatel maratonidel juba neli aastat, kuid ümber mindi nüüd esimest korda. Andres, kes on elukutselise plekksepana katust ehitanud nii president Lennart Merile kui praegu ehitatavale Pärnu uuele muuseumile, on harrastussportlasena samaväärselt Tiinaga väga hea sportliku ettevalmistusega. Sealsamas vahetati riided ja teekond jätkus kuni Torini ilma ühegi viperuseta. Sõit muutus vaid ebamugavamaks seetõttu, et üks aer jäi kadunuks ja edasi pidi liikuma laenatud harjumatu aeruga. Vaatamata teatud ebaõnnele lõpetas meeskond teekonna kuuenda ajaga 06:32:18, jäädes võitjast maha kõigest kolmveerand tundi.

Ühe aeru leidmise ja üleandmisega ümberminejaid aidanud Uko Kõrge ja Allar Agard Paikuse aerutamise klubist ei sõitnud viivituse pärast sugugi palju halvemini ja jõudsid finišisse pisut vähem kui 3 minutit pärast abistatuid. Et saaks Paikuse aerutajate klubi erilisest tugevusest täielikuma pildi, siis olgu nimetatud ka kolmanda osalenud meeskonna M&M neljanda koha tulemus 06:13:22. Margit Kaljo ja Merike Rahnik kaotasid seega esimesena lõpetanud Indrek Kermonile kõigest 25 minuti ja 44 sekundiga. Kõigest on rõhutatud seepärast, et Kermon sõitis Kurgja tammist alla ilma paadist välja astumata, aga Margit ja Merike tegid väikese vahepeatuse.

Kurgjal peatusid paljud pikemalt, sest seal oli võimalus ka suppi süüa ja teed juua. Pikal distantsil oli üldse 4 kontrollpunkti, finišis ootas saun ja teine söömise kord.

Kiirlaskumise korraldasid MTÜ Matkahunt, Turismiweb.ee ning Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev.

*

Täiendav galerii

Koit Raud, Matkahunt MTÜ
17.04.2011
Aitäh kõigile võistlejaile ja kalda peal kaasa elanud pealtvaatajaile.
See on kogenud ja oskajate veematkajate sport. Tulemusi sai näha reaalajas internetis, huvilistele ka link siia: http://www.matkahunt.ee/tulemused/?act=finish

PALVE Türi valla jõeäärsetele elanikele ja veematkajaile:
Võistluse käigus läksid kaduma paar süstaaeru. Kui keegi juhtub jõe äärest kaldalt või veest midagi niisugust leidma, võiks leiust teada anda telefonil 5251113 või e-posti aadressile koit@matkahunt.ee

Aerude omanikud oleksid abi eest väga tänulikud.

Ilusat matkasuve kõigile!