Koorijuhid lipu heiskamise juures; lippu heiskab Viljar Soomre

Vihmapiisad lõpetasid langemise parajalt selleks ajaks kui pidi toimuma pidulik Eesti lipu heiskamine. Treimani teisele laulupäevale kogunenud Pärnumaa segakoorid Audrust, Torist, Sindist, Paikuselt, Vändrast, Treimanist, samuti külalisosaleja Üits Viis Viljandimaalt Tarvastust võtsid kohad sisse lipumasti ümber murule ja koorijuhid rivistusid lipu heiskamisele. Treimani laulukoori dirigendi Tiia Soomre juhatusel lauldi Enn Võrgu loodud  „Eesti lippu“ ja Treimani Rahvamaja juhataja Viljar Soomre tõmbas sinimustvalge masti tippu.

Kuna jäi selgusetuks, millises suunas õhtu edenedes vihmapilved liiguvad, otsustati
Pärnumaa segakooride Treimani II laulupäeva kontsert läbi viia rahvamaja saalis, kuhu mahtusid ära nii 250 esinejat kui ka kuulajad-vaatajad. Kontserdi esimesed 6 laulu esitati ühendkoori koosseisus. Laulmist juhatasid erinevate kooride dirigendid. Ere päikesevalgus hakkas akendest sisse paistma juba esimese laulu laulmise ajal, kui hea akustikaga saali seinte vahel kostus Friedrich August Saebelmanni „Kaunimad laulud“, mida juhatas Paikuse koori dirigent Maire Krinal.

„Tere tulemast kõigile siin südasuvises Treimanis. Panevad ju suvi, päike, meri ja kaunis liivarand südamed kiiremini põksuma ning toovad kaunid laulud huultele,“ lausus kaunis neiu peole tulnuile ilusad sõnad ja andis seejärel avasõna õiguse Häädemeeste vallavanem Urmas Aavale. Tema sõnavõtt oli tagasihoidlik, kuid täis lootust, et Pärnumaa segakooride laulupäevadest saab hakata kõnelema traditsiooniga ettevõtmisest alates järgmisest aastast, kui tullakse kokku kolmandat korda.

„Päikseline suvi sätendab ja lõhnab kui kuldne mesi. See ärgitab meeled ja paneb tunded pulbitsema ning noorte südamed üheskoos teineteise rütme leidma,“ jätkas meeldivate sõnadega teine sama kaunis neid, kes samuti laulupidu juhatas, et lasta järgnevalt rõkata rõõmust Miina Härma „Tuljakuga“.

Treimani tantsumemmed-taadid tähistasid möödunud sügisel oma 30-dat tegevusaastat. Tänased memmed-taadid mäletavad kindlasti neid õigeid aastakümnete taguseid kuuripidusid ja simmaneid väga hästi, kuid seekord esinesid nad Kädi Pärnoja seatud tantsuga „Värten“. Andes võimaluse Tori segakoorile laulda kaunist suvisest helinast, kui päike järjest teravamalt läbi saali akende lauljatele silma kiirgas, võttis järgnevalt tantsusammud ette teine kohalik tantsurühm Lendar. Paljud omaaegsed laulud-tantsud on loodud suvistest töödest. Kolhoosiaegsete tegude teemaks on ikka olnud lõbus töö ja laul. See, kes oli tublim heinakaarel, oli ka nobedam õhtusel simmanil. Lenderi vilkad tantsijad meenutasidki möödunut „Kolhoositantsuga“, mida Treimani rahvamajas on esitatud juba 1960-datest aastatest saadik.

Äsja möödunud noorte laulupeol oli üheks hinge minevamaks lauluks Rein Rannapi „Rahu“, mis kutsus esile rohked ovatsioonid. Treimani laulupäeval ühendasid selle laulu laulmiseks oma jõud Sindi segakoor ja tema sõpruskoor Üits Viis Tarvastust.

Sindi linna naabrid Paikuse vallast aga suutsid publiku päris pööraselt elama panna. Rahvatantsu ansambel Kuu tantsis „Ruhnu süiti“, Igavene labajalg“ ja „Mulgi polkat“. Just viimane pani rahva käed plaksutama ja kiskus põselihased laiale naerule juba tantsu keskpaigas. Tugev aplaus sundis tantsijad aga veelkord lavale.

Südasuvisel merel võib olla sadu erinevaid nägusid, värve ja varjundeid. Vahel mähkub meri halli uttu. Ühtlaselt kostab lainete laisk loksumine ja äkki udukella kõla... „Möödunud-aastasel laulupäeval kõlas esmaettekandes trubaduur Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“ Viljar Soomre seades,“ meenutas üks pidu juhatavatest neidudest, sest Pärnumaa kooridele see laul meeldis ja nii esitati taas nüüdki sama lugu.

Pikaks talveks jäävad suve meenutama meeli erutavad valged suveööd oma heina- ja lillelõhnaga, ritsika sirina ja rukkiräägu kella keeramisega. Suvetunded on meie südametesse talletanud Aarne Oit ja Heldur Karmo armastatud lauluga „Suveöö“. Seda laulu juhatas Anneli Kuningas ja klaveril saatis Lelde Jalakas.

Varalahkunud helilooja Peep Sarapiku loodud laul Juhan Liivi sõnadele „Ta lendab mesipuu poole“ on kujunenud laulupidude hümniks, ilma milleta ei möödu ükski taoline kohtumine. Seda laulu kutsuti kaasa laulma kõiki rahva hulgas viibivaid koorilauljaid. Lõpulaulu dirigeeris Imbi Orav.

Kuid pidu ei lõppenud viimase lauluga. Edasi mindi päiksepaistelisesse õue, kus algse kava kohaselt pidigi laulupäev toimuma ja jätkati ansambli Vanad Sõbrad saatel ühise suure simmaniga.

*

Simmani ootel; Vanad sõbrad Oskar Tominga (esiplaanil) ja Margus Siilak

Samal teemal: