Turukommentaar Maalehe paberväljaandest: külmaga eelistatakse maavillast kudumit
Müüjate hinnangul on jõulupühade järgne aeg kahandanud ostjate külastatavust Pärnu Vanal turul sedavõrd suurde madalseisu, mida paljude viimaste aastate kestel pole täheldatud. Viimase nädala külastatavust mõjutab kindlasti ka suure külma saabumine. Samas elavdab jäine jahedus liikumist just soojade riiete lettide ees.
Nõutavamateks kaupadeks muutusid kootud sokid, kindad ja kampsunid. Nädala sees tegeleb spetsiaalselt villase müügiga kuni 8 müüjat, kellest enamiku moodustavad FIE-d. Kuid kootud esemeid müüvad ka mõned tööstuslikult toodetud rõivaste müüjad. Ostjate peamine huvi keskendub siiski koduseinte vahel kootud riietusele. Kootakse nii varrastega kui masinatel. Kõigil on erinev käekiri mitte ainult mustrilisel valikul, vaid ka töötlusviisilt. Kes koob tihedama silmaga, kes harvemalt, kelle kindad on jämedamast ja kellel peenemast lõngast.
Kõige suurem valik ongi kinnastel ja laupäeval (4. veebruaril) oli võimalus valida üksnes kahe müüja vahel. See eest pakkusid nii FIE Maie Nuust kui ka OÜ Sivona hästi külluslikku valikut.
Hea minek on käsitsi kootud lastekinnastel, aga ka topeltkinnastel. „Kõige paremini lähevad noorukitele mõeldud kindad,“ räägib Sivona müüja. Kalamehed ostavad fliisist voodriga kindaid, mis ei lase kergesti tuult läbi. Naistele meeldivad enim peale tikitud mustriga labakindad. Ka topeltkinnastele tikitakse mustrit. Sõrmkindaid suure külmaga eriti ei küsita. Kinnaste hinnad varieeruvad Vanal turul 8 € kuni 14 € vahel.
Maie Nuust tutvustab teistsuguseid nö kalamehe kindaid. Need on sellised poolsõrmikud, millest ulatuvad näpud toimetamise ajal välja, aga võimaldab näpud peita ka kinda otsas olevasse pöördega taskusse. Sellisel kavalal kombel on tegemist samaaegselt nii sõrmikute kui käpikutega. Tema leti juures ripub ka hulk vanamoelisust meenutavaid moodsaid läkiläkisid, mis on tuulekülma puhul palju soojemad võrreldes kootud mütsidega.
Mõlemas müügiboksis hakkas silma ka kihnu troi, mida ammugi enam ei kanna üksnes kihnlased või suured Kihnu saare sõbrad. Seda kohtab nüüd juba Pärnumaalt väljapoolgi kõikjal üle riigi. Nimetus troi tuleneb arvatavalt rootsi sõnast tröja, mis tähistab muuhulgas ka silmkoelist jakki. Kihnumustris lambavillane kampsun on väärtuslik uhkus seljas kasvõi sellepärast, et seda kootakse käsitsi kuu kuni kolm. „Kudumiseks kasutatakse võimalikult peent lõnga ja vardaid, et kampsun saaks hästi soe, jämedama puhul on tulemus vastupidine ja selle kasutamisiga muutub märkimisväärselt lühemaks“ annab asjatundlikku selgitust samas juhusliku ostjana jalutav Annely Akkermann, kelle õde Elli Karjam on nende valmistamise suurim meister. Sama hästi võib küll ka masinal kududa, aga kihnlastele omast äärekirja pole võimalik masinal järele teha. Ilma selleta pole siiski tegu päris õige troiga. Pärnu turul müiakse praegu masinal kootud troisid.
Tavalisemad kampsunid on naistele nööbitavad ja meestele 4 haagiga.
Sokkide virnad pole üldsegi madalad ja meeldiva leidmiseks peab ostja sageli päris sügavalt kaevama. Naised ostavad pitssokisid. Mehed nii peent toodet ei igatse ja lepivad ühevärvilise, ilma mustrita, peaasi, et sokisäär piisavalt pikk oleks, muidugi ka soe ja vastupidav. Vastupidavuse suurendamiseks tuleks eelistada neid, mille kanna sisse on kootud kõrvuti maavillase lõngaga ka kunstkiude. Sokkide keskmised hinnad algavad 2 € lastenumbritele ja ulatuvad täiskasvanute suuruste puhul 10 €. Erandlikult on müüdud ka 15 või 18 € eest.
Samal teemal:
