Üldhariduskoolide õpilastele anti kätte kolledžis läbitud majandusõppe tunnistused
Ühispildil
Pärnu kolledžis toimus täna pidulik lõpuaktus neile gümnaasiumiealistele õppuritele, kes olid edukalt läbinud täiendkoolitusprogrammi noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursuse.
Lõpetajad
TÜ Pärnu kolledži raamatukogus said tunnistuse 28 Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilast, kes on täiendkoolitusprogrammi noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursusel osalenud kuni 400 tunni ulatuses.
Pärnumaa üldhariduskoolide ja TÜ Pärnu kolledži vahel sõlmiti 2011. a 1. juunil koostöölepe, mis võimaldas üldhariduse õppekava kolme suuna tagamist täiesti uuel tasemel. Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilastel avanes võimalus omandada esmaseid teadmisi majanduse ja ettevõtluse valdkonnast kolledži õppejõudude juhendamisel.
Täiendkoolituse programmijuhi Mari Suurväli sõnul on programmi eripäraks õpitu kinnistamine läbi praktiliste tegevuste ja tööde, millele lisavad väärtust õppekäigud ning ettevõtjate juhendamised. Suurväli hinnangul väärivad märkimist projektitöö ja õpilasfirma ning vabaühenduse loomise praktilised kogemused, mille kaudu saavad õppurid end proovile panna. Seeläbi tunnetatakse oma võimeid, arendades samas ettevõtlikkust, julgust, otsustavust, oskusi ja valmidust näha võimalusi valikute tegemisel jätkuvateks õpinguteks ning ettevõtmisteks.
Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov leidis, et patt oleks Pärnumaa haridusmaastikul jätta kasutamata Tartu Ülikooli kohaloleku potensiaali, mida annab siinne kolledž. Tutvudes õpilaste arvamustega nägi Martšenkov, et õppurid hindavad kolledžis õppimise juures eriti akadeemilist õhkkonda ja teoreetiliste teadmistega paralleelselt saadud praktilisi kogemusi.
Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane väljendas mõtet, et elus hakkama saamiseks on hea, kui noor inimene valdab mitmeid erinevaid valdkondi. Üks oluline sektor on oskus majanduslikult otstarbekalt mõelda ja käituda. Ta ütles sedagi, et kui Eestimaal on palju töötuid, siis on tehtud hulga valesid valikuid. Ettevõtluse õppimine aitab suuresti valikutes õiges suunas edasi minna.
Majandus- ja ettevõtlusalase kursuse tagasiside ankeetküsitluses paluti vastata millele soovitakse õppetöö korralduse juures rohkem tähelepanu pöörata. Esimesena peeti oluliseks, et peaks õpetama rohkem inimestega suhtlemist. Küsiti sedagi, mis õpitust kõige enam meenub? Vastati: õpilasfirma loomine ja tegevus, mille juures sai oma teadmisi praktiliselt rakendada; õpilasfirmade laat; Meelis Sarve avalik esinemine; projekti kirjutamine; raamatupidamise bilansside ja finantsaruannete koostamine; sponsoritelt toetuste taotlemine;
MTÜ tegemine; Arvi Kuura projektijuhtimine; praktiliste tööde tegemine. Meenutustes peeti oluliseks ka oma isikuomaduste väljaselgitamist ja eneseanalüüsi. Öeldi sedagi, et oli lihtsalt huvitav ja naljagi sai palju.
Täiendavalt lisati, et majandusõpe andis ettevõtluse koha pealt tulevikule uue vaate ja plaanitakse ise alustada äritegevusega.
Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilane Anti Bertel rääkis, et kuigi tema isa on firma juht, pole teda kodu mõjutanud majandusõppele. See soov on temast endast välja kasvanud ja kindlasti tahab ta pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkata õpingut Pärnu kolledžis.
*
*
Samal teemal:
