Ümarlaua teemaks oli Eesti lipp
Eile, 7. detsembril Tallinnas Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühiskorraldusel toimunud ümarlaua nõupidamisel osalised Pärnumaalt kutsutuina Sindi linnapea Marko Šorin, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Lembit Roosimäe koos õpilaste Lisette Kandima ning Liis Mitt’iga.
Elav arutelu kandus tublisti üle planeeritud aja
Lisette Kandima ja Liis Mitt
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, lipu seltsi esimees Trivimi Velliste ja tegevjuht Urmas Saard, Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tallinna Linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe (lipu seltsi liikmed), MTÜ Kindral Johan Laidoneri Seltsi tegevjuht Sander Jürisson ja Sindi esindajad keskendusid elava mõttevahetuse käigus sinimustvalge lipu kasutamise heade tavade ning väga liberaalse Eesti lipu seaduse omavahelisele siduvusele.
Taotluslikult võimalikult väikese seltskonna kokkukutsumisel püüti samal ajal haarata vestlusringi hästi laiapõhjaline esindatus. Ettekannete ja konkreetsete küsimuste põhjal tekitatud arutelu tõi esile üsna selged piirjooned sellest, milles ollakse vääramatult ühel meelel ja andis teada sedagi, millised valdkonnad vajavad jätkuvat mõttearendust.
Leiti, et suhtumine Eesti lippu on iga inimese vaba tahte otsustamise küsimus ja seadus on Euroopalikku joont arvestavalt jätnud väga ranged reeglid kõrvale. Teisest küljest eeldab seadus inimeste vaistlikku heade tavade mõõdutunnet.
Tarmo Kruusimäe peab perekonna auasjaks perekondlikel tähtpäevadel lipu heiskamist. Nii võib mees naise sünnipäeval lippu heisates anda märku oma lastele ja tänavanaabritele sellest kui väga kõrgelt hindab ta teda emana ja abikaasana. Näiteks hõimupäeval lipu heiskamata jätmine mõnel eramajal ei tekitaks nii palju küsimusi kui samasugune käitumine emadepäeval. Aga ka selles ei saa inimese vaba tahte üle kohut mõista, kui keegi emadepäeval oma ema ei austa lipu heiskamise vääriliseks. Tarmo Kruusimäe sooviks on vabam lipusümboolika ja sinimustvalgete värvide kasutamine ja eeskuju võtmine teistelt riikidelt. Talle oponeerisid Sindi Gümnaasiumi õpilased, kes siiski eelistasid pigem konservatiivsemat hoiakut. Üldiselt peeti võimalikuks teatud möönduste lubamist, aga kindlasti ei soovitud kõiges näiteks Suurbritannia eeskuju järgida. Eesti lipu sümboolika kujutamine prill-laual või jalamatina tundub selge mõõdutunde puudumisena ja piiramatut vabadust ei soovita Läänemaailmast üle võtta.
Trivimi Velliste peab võimalikuks kahe koolkonna teket, kus ühes tiivas säilitatakse suuremat konservatiivsust ja teises tiivas jäetakse ruumi avarusele. Näiteks Jalgpallihaigla siseselt on välja kujunenud oma traditsioonid. Mõlemad tiivad saaksid olla tasakaalustavaks teguriks, mis ei võimaldaks minna äärmuslikku konservatiivsusesse ega laskuda lubamatule autule suhtumisele Eesti lippu.
Riigi esindajana pidas Gert Uiboaed taolist esmakordset ümarlaua kohtumist oluliseks sündmuseks, millega tuleks jätkata ka edaspidi, et toimiks rahva poolne tagasiside valitsusele.
Samal teemal:
