Viive Šavel; Väärikate Ülikooli kuulajad

Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007. aasta juulis. Euroopa Liidu toimimise põhialuseks on ühtse siseturu põhimõte ja Eesti avab oma turu viimase riigina. Tegelikult on olnud suurtarbijatele Eesti elektriturg kolmandiku osas juba mõnda aega avatud.

Elektrimüüja valimine on iga tarbija õigus, mitte kohustus. Müüjat saab vahetada iga kuu, kuid võrguteenuse osutaja jääb samaks. Elekter on tagatud üldteenusena ka ilma uut lepingut sõlmimata. Tulevikus hakkab olema 2 arvet: võrguteenuste eest võrgulepingu alusel ja elektrienergia eest elektrilepingu alusel.

Elektriarve koosneb neljast osast. Kõige suurem on võrgutasu, mis võtab 36% kogu arvest. 33% läheb elektrienergia tootmise kulude katteks. Käibemaksu ja elektriaktsiisina tuleb tasuda 21% ja taastuvenergia tasuks arvestatakse 10%.

Elektri hinna mõjutajad on 2013. aasta CO2 heitmekaubanduse reeglid. Kindlasti läheb põlevkivielekter kallimaks. Kuna hüdroenergia hind on madalam, siis selle kättesaadavuseks on veetud merealune kaabel Estlink 1, mis on Eesti ja Soome vahel esimene alalisvooluühendus võimsusega 350 MW. Praegu on EstLink 1 kogu võimsuse ulatuses välja müüdud ja seepärast muutunud erinevate piirkondade vaheliseks pudelikaelaks. 2014. aastal valmiv EstLink 2 valmimine täiendab kahe riigi vahel liikuvat ülekandevõimsust kuni 650 MW, mis võimaldab Balti- ja Põhjamaade vahelist elektri liikumist 1000 MW ulatuses. Ülekandevõimsuse kolmekordistamine tagab Eestile tugeva ühenduse Põhjamaade elektrisüsteemiga ning efektiivselt toimiva elektrituru.

Spekulatsioonide vältimiseks jälgivad Konkurentsiamet ja Tarbijakaitseamet ettevõtete tegevust elektrienergia müümisel. Börsielekter on elektrimüüjale sisuliselt sama tooraine, mis pakendatud valmistootena viimaks tarbijani jõuab. Elektribörsil kujundatakse elektri hulgihind. Eestis kujuneb see hulgihind Põhjamaade elektribörsil Nord Pool Spot, kus kauplevad kõik peamised Läänemere piirkonna tootjad ja müüjad, keda on ühtekokku ca 350.

Elektrienergia hind ja elektriarve ei ole samad mõisted. Elektri hind moodustab arvest üksnes kolmandiku. Kaks kolmandikku on endiselt riigi kontrolli all ja võrguteenus jääb endiselt monopolina reguleerituks. Avanemine ei puuduta ka maksusid ja taastuvenergia tasu.

Elektrit pakuvad müügiks erinevad müüjad, kes kujundavad oma hinnapaketid vastavalt sellele, milline on hind elektribörsil ja missuguste tootjatega on neil omakorda õnnestunud lepinguid sõlmida. Väiketarbija saab alates uuest aastast valida elektrienergiat laias laastus kolmes variandis: müüjaga sõlmitud tähtajatu elelektrilepingu alusel, mis oleneb börsihinnast; müüjaga sõlmitud tähtajalise lepingu alusel fikseeritud hinnaga pakett ja üldteenusena.

Elektrienergia müüjat võib vahetada kasvõi igal kuul. Leping jõustub ainult kalendrikuu esimesel kuupäeval. Praegu kehtiv elektrileping lõpeb 31. detsembril 2012. Tulevikus tuleb lepingu lõpetamisest ette teatada 1 kuu. Uus leping tuleb sõlmida 21 päeva enne selle jõustumist. Seega hiljemalt selle aasta 10. detsembriks.

Mis on andmeladu? Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. http://andmeladu.elering.ee/

Teavitust erinevate müüjate kohta jagatakse riiklikult veebilehelt www.avatud2013.ee ja tasuta infotelefonilt 6 160 160. Tänaseks on teada, et turu avanemisel 2013. aasta 1. jaanuaril on väiketarbijatel võimalik valida vähemalt 6 elektrimüüja vahel: Eesti Energia, Elektrum, Ilmatra Elekter, VKG Elektrivõrgud, 220 Energia ning Eesti Gaas. Hinnavaatlus portaalid: http://energiaturg.ee/ ja http://elektrihind.ee/.

Ettemaksu võimaluse on ainsana kehtestanud 220 Energia ja müüb selliselt ka veidi madalama hinnaga. Müüja pankrotistumise korral läheb tarbija automaatselt üle üldteenusele seniks kuni valib vabalt mõne uue vahendaja. Tundmatu müüja korral on soovitav kindlasti uurida, kas firma omab nõuetekohast litsentsi.

Turu avanemine ühistuid eraldi ei käsitle. Isikliku võrgulepingu puudumisel ei saa ka müüjat valida ja siis on võimalikud ühistute ühishanked.

Samal teemal: