Vaade riigipea suurde töökabinetti
KUMU kõrvalt paeastangust mööda pikka looklevat Katariina treppi allapoole laskudes nägi läbi lumiste puuvõrade Vabariigi Presidendi Kantselei hoonet ja teravam pilk märkas sedagi, et lossi fassaadi kohal kõrguvas lipuvardas puudub Vabariigi Presidendi lipp, mille tunnuseks on keskel paiknev suur riigivapp. Oli 28. november – päev, millal 94 aastat tagasi algas Vabadussõda.
Kui presidenti ei ole riigis
Presidendi lipu puudumine teatab, et riigipea asub väljapool Eestit ja just sel päeval saidki Pärnu Väärikate Ülikooli toimkonna inimesed pärast paari kuu pikkust ooteaega seada sammud otse presidendi koju. Ajal, mil president asub majas, pole Weizenbergi 39 hoone kõigisse ruumidesse tavalistel uudistajatel asja. Siiski rõhutas kantselei
vanemkonsultant Katrin Jõgi, et ekskursioone käib ses majas sagedasti. Aegsasti enne kokkulepitud aega kohale jõudmine andis hea võimaluse esmalt hoonet välispidiselt takseerida ja näha peauksel seisva vahtkonna vahetuse rituaali algusest lõpuni. Kasutati
võimalust vahtkonna meeste taustal end pildile jäädvustada ja kogeti sedagi, mis juhtub siis kui fotografeerimise saginas märkamatult mõne pildistatava jalad tõusevad esimestele trepiastmetele. Esimese hoiatusena tonksas vahimees püssipäraga vastu kiviparketti
nõnda, et hele plaks kõik lähedal viibijad hetkeks väga tähelepanelikuks muutis. Kõik oli selge ja suurem pahandus oligi ära hoitud. Et aeg oodates ikka lõbusamalt mööduks, siis selleks lubasid väärikas heas tudengid endile pisut nooruslikku vallatlemistki valgel lumel ja seda tunnimehed enam pahaks ei pannud.
Enamik väärikaid võtsid kohe kohad sisse peasissepääsust vasakul tiivas asuva trepi
astmetel, kus turvamees pärast eelmise seltskonna lahkumist hakkas viie kaupa pärnakaid sisse lubama. ID kaardid jäeti vaheklaasi all olevasse sahtlisse, taskutelefonid, võtmed ja suurem kogus münte laoti lauale ja võiski sammuda läbi turvaväravate ilma, et see piiksugi teinuks. Ainult kogukama kaamera pidi kindluse mõttes lindile asetama, et targa aparaadi terased tunglad seda imepärast riistapuud põhjalikumalt uurida saaksid.
Majaga tutvumine algas alumise korruse fuajeest, kuhu ringkäiku tegev seltskond tuli mööda külgkoridori. Praegu asub presidendi ametihoone põhjatiivas riigipea ametikorter ja lõunatiivas kantselei ametnike kabinetid. Presidendi maja hästi tundev, väga meeldiva
ja mõõdukalt maitseka huumoriga vanemkonsultant oli jätnud oma põhitöö olulised toimingud kõrvale ja näpistas aega selleks, et anda põgus ülevaade riigipea institutsioonist, tema tööst ning hoone arhitektuurist.
Presidendi lossis liigutakse vaikselt
Peauksest saabujat võtab vastu paremat kätt seisev „Hämarik“, mis on skulptor August Weizenbergi loomingu koopia. Peauks avatakse riigipea kutsutud külalistele, tulgu nad siis kodu- või välismaalt.
Pikk sinakas vaip on lahti rullitud alates uksest ja laotub ühes tükis jätkuvalt ka teisele
korrusele viivatel trepiastmetel. Pärnumaal Vändras valmistatud vaip pandi maha pärast 2002. aastal lõpetatud suurt lossi uuenduskuuri. Praegune on juba esimese ja kulunud vaiba väljavahetanud. Üldse on kõikjal ruumides kaunist parketti katmas rohkelt vaipasid ja pidevalt palus Jõgi inimestel julgelt astuda keset vaipa. Nii saab põrand säästetud ja sammude kõmin või parketi naksumine summutatud. Vaikne liikumine ongi peamine, mida külastajatelt oodatakse, et kõrvalruumides töötavaid ametnikke võimalikult vähe häirida.
Fuajee seinte vooderdamiseks on kasutatud punast ja kollast kunstmarmorit, samuti
poleeritud kodumaist nn Vasalemma marmorit, mis jätab giidi sõnul hoonesse sisenejale kauniilmelise kontrasti peasissepääsu kohal oleva tahutud marmorist rõduga. Pead kuklasse tõstes näeb sätendavat lühtrit keset kassettlage.
Vana ja uus loss asuvad ühel teljel
Fuajee vaibal seistes saab kuulda, et külastaja ei tohiks Vabariigi Presidendi Kantselei hoonet ära vahetada 1718. aastal Peeter I poolt rajatud Kadrioru lossiga, mis sai oma nime Vene tsaari abikaasa Katariina järgi. Nicola Michetti projekteeritud Eesti ja terve Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid ehteid asetseb samal joonel presidendi
majaga. 2000. aasta 22. juulil avati seal Venemaa ja vanemale Lääne-Euroopa kunstile pühendatud Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru filiaal. Aastatel 1934–1938 oli hoone
riigipea Konstantin Pätsi ametlikuks residentsiks, kuni lossi ülemisse aeda ehitati täiesti
uus presidendi kantselei hoone.
Selle maja kavandas president Konstantin Pätsile ametihooneks arhitekt Alar Kotli. Ametihoone projekteerimisel pidi lahendama vastutusrikka ülesande nõnda, et uusehitis ei riivaks õhulist barokse arhitektuuri tervikut. Arhitekt asetas uue hoone vanaga samale
joonele ja joonestas barokse lossi poolsed seinad tagasihoidlikumalt, kuid fassaadi
vastupidiselt tunduvalt rikkalikema kaunistustega.
Ehitamine kestis aastatel 1937 kuni 1938. Maja on möbleeritud põhiliselt art deco stiilis kaunistatud rahvuslike kujunditega. Esindusruumid disainis Kotli ise, kuid riigipea suure töökabineti kujundas tolleaegne Pärnu linna peaarhitekt Olev Siinmaa. Sisearhitekt Juta Lemberi kavandi järgi teostatud renoveerimine viidi läbi 2002. aastal. Algupärane välimus ennistati fuajees, esimese korruse kõrvalkoridorides ja trepihallis,
rekonstrueeriti ülemisel korrusel paiknevad presidendi töö- ja esindusruumid: suur töökabinet, nn suursaadikute saal ja riiginõukogu saal. Kuna ta suutis kõike algupärast väärtustavalt ja rangeid muinsuskaitse nõudeid silmas pidades säilitada üheaegselt ka ruumide funktsionaalsuse, siis selle keeruka ülesandega suurepäraselt hakkama saamise eest omistati Juta Lemberile Sisearhitektide Liidu ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Iidset tammikut meenutab üksik tamm
Presidendi loss ehitati parki, mille iga saab hõlpsasti määrata Eesti riigi vanust teades ja sellele veel 200 aastat juurde liites. Seega on praegu iidsesse tammikusse rajatud pargi vanus 294 aastat. Ümara trepihalli avaratest akendest vastaspoolel asuvat Tallinna kroonijuveelina mõjuvat Rooma barokstiilis keisrilossi vaadates märkab silm vasakul sisehoovis umbes 400 aasta vanust tamme võra. Kaht hoonet ühendav aed on täielikult ümber kujundatud ja iluaeda kasutatakse esindusvisiitideks. Kahjuks katab praegu lumevaip roosiaeda, kuhu lihtkodanikul tavapärasel viisil asja pole, sest presidentki vajab teatud privaatsust liikumiseks, töötamiseks, aga ka puhkamiseks. Siiski võtab president kevadeti roosiaias vastu parimatest parimaid koolide lõpetajaid.
Ülemisel korrusel
Teise korruse fuajees avaldatakse pronksportreedega austavat lugupidamist Eesti riigijuhtidele Konstantin Pätsile ja Jaan Tõnissonile, aga ka diplomaat Ernst Jaaksonile, kes on olnud pikkadel okupatsiooniaastatel riigi järjepidevuse kandja. Hoone keskosas asuvad ruumid riigiametnike ja tähtsate külaliste võõrustamiseks ning tõsiselt töisteks kohtumisteks. Esmalt palutakse siseneda presidendi väikesesse töökabinetti. Silma hakkab Konrad Mägi "Rõuge maastik".
Meeldejäävaks sündmuseks sai nn maalisaalis viibimine. Esmast tähelepanu köidab
Vabariigi Presidendi riigivapiga lipp, mille ees sooviti kindlasti nii üksikult, seltskonniti
kui ka terve grupiga end pildistada. Maalisaalis lipu ees seistes võtab president vastu
Eestisse akrediteeritud suursaadikute volikirjad. Sealsamas annab president üle mõnikord
ka kõrgeid riiklike autasusid ning toimetatakse mitmesuguseid pidulikke toiminguid.
Ühel seinal rippuv maal kujutab vana Narva linna, endises hiilguses enne sõjapurustusi. Kunstniku nimi on Kaarel Liimand. Maal on kõnekas kunstiteos, mis räägib riigi ajaloost muutuste keerises ka neile külalistele, kellel on asja presidendi juurde.
Riigipea töökabineti ehk suure kabineti sinine seinakate on kootud Adamson-Ericu kavandi järgi, mis on algsel moel säilinud siiani. Peaaegu täielikult algsel kujul alles olevat pehmet mööblit katab praegugi sinine samet. Siinmaa pidi kõvasti arvestama Pätsi nägemusega talupojamööblist, mis tähendas rahvusliku hõnguga asjalikku ja rasket sisustust. Idamaiste vaipade ja kroonlühtrite keskele polnudki kuigi kerge seda kõike sobitada.
Laua taga istuva presidendi seljatagust seina kaunistas kunagi riigipeale kingitud suur
riigivapiga vaip, mille olid kudunud kodutütred. Nüüd on seinal ristatud Eesti ja Euroopa Liidu lipud. Riigipea suure kabineti seintel ilutsevad Konrad Mägi "Lõuna-Eesti maastik" ja Jüri Arraku "Otsija". Huvitav on teada, et president Lennart Meri portree
autoriks on samuti Arrak, Eesti seniste riigipeade maalid asuvad hoone esimese korruse pikas koridoris.
Nõupidamiste laua ääres
Katrin Jõgi asjalikul juhendamisel leidsid kõik Väärikate ülikooli õppurid sobiva koha suure vaiba ees, et hiljem ühispilti vaadates saaks midagi olulist meenutada.
VPK
20. novembri Terevisiooni saates võis kuulda raamatust „VPK“ ehk Vabariigi Presidendi Kantselei. Sellest ka viimane küsimus, mille kohta sooviti kantselei ametniku käest kuulda pisut rohkemat. Katrin Jõgi selgitas, et kingituseks mõeldud raamatut on trükitud 700 eksemplari ja seda ei müüda. Juttu tehakse seal neljast presidentuurist, alates Konstantin Pätsist. Täna töötab kantseleis umbes 65 töötajat, kelle töö hõlmab nii praegust presidenti kui ka ametist lahkunud riigipeasid. Presidendi kantselei töötajate seas liigub igasuguseid lugusid, millest said tol päeval mõne killukese kuulda ka majas ringkäiku
teinud kodanikud. Selleks, et taolisest suust suhu edasi kantavast folklooristvõiks kujuneda kaante vahele talletatud ajalugu, asutigi kõike kuuldut kirja panema ja raamatuks toimetama.
