Kleopatra (69-30 a. eKr.)

Peterburi vahakujude muuseumis valmistatud väljapanekuid näeb tasulisel näitusel kuni septembrini ja kusagil teises Eestimaa paigas näitust lähemal ajal sellises valikus ei korrata.

Skulptor Armens Arutjunjans on varemgi Pärnusse vahakujusid toonud, aga käesoleval aastal võtavad ekspositsioonid enda alla märkimisväärselt suurema pinna. Enamik töödest on läbi rännanud juba paljud teisedki Euroopa riigid.

Näituse kuraatori Armen Arutjunjan jutust selgub, et Peterburi meistrid pööravad iga kuju valmistamise juures tähelepanu vähimalegi iseärasusele: alates näoilmest ja lõpetades veenide, sünnimärkide, kortsude ja küüntega. Mõistetavalt vastavad kõigi kujude mõõdud tegelikule elusuurusele. Huvitav on teada, et kujude valmistamiseks tarvitatakse väga kvaliteetseid hammaste ja silmade proteese. Vahakujude peas olevad juuksed aga on täiesti ehtsad. Tundub isegi uskumatuna kuulda, et juukseid ei liimita salguti, vaid iga juuksekarv „istutatakse“ kuuma nõela kasutades ühekaupa oma kohale. Juuksekarvu võib olla 40 tuhande ümber. Sarnaselt juuste „kasvatamisega“ saavad vahakujud ka vuntsid, habeme, kulmud ja ripsmed.

Olenevalt töö keerukusest kestavad tööd kolmest kuust poole aastani ja iga vahakuju juures toimetab 8 kuni 15 spetsialist väga erinevatelt erialadelt. Meistrite nimistus vajatakse näiteks skulptorite, kunstiteadlaste, juuksurite, grimeerijate ja paljude teiste osavaid käsi. Peterburi meistrid on välja töötanud vahasegu, mis jäljendab läikimata ideaalselt inimese nahka ja talub ca 80 kraadist temperatuuri muutust. Selliselt lubatakse vahakujusid hoida temperatuuril alates +40 kuni -40 kraadini Celsiuse skaalal.