Viktor Arak on sündinud jüripäeva eelsel päeval
22. aprillil möödub 115 aastat Vabadussõjas võidelnud Vabaduse Risti ja Kotkaristi kavaler Viktor Araki sünnist omaaegses Sindi alevis. Ta on maetud Sindi vanale kalmistule, kus jüriööjooksus osalenud Spordiklubi Vaprus noored süütasid tõrviku tulest kalmuküünla kangelase haual.
Sõjaväelises kapteni auastmes Viktor Arakist ei ole kahjuks väga palju teada. Midagi leidub siiski õnneks Tallinna Linnaarhiivis ja Eesti Ajalooarhiivis Tartus, aga ka mujal. Viktor Arak sündis 22. aprillil 1896. aastal Sindi alevikus. Tema koolmeistrist isa Jaani sünnikodu asus Taalis. Tuntud ja hinnatud koolmeister, keda kutsuti ka lihtsalt papa Arak, juhatas Sindi Gümnaasiumi eelset kooli kuni 1926. aastani tervelt pool sajandit. Selles samas oma isa juhatatud koolis alustas õpinguid ka Viktor Arak. Järgnevalt lõpetas ta õpingud Pärnu Aleksandri Gümnaasiumis ja 1916 Kiievis Nikolai sõjakooli.
Viktor Arak sõdis I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniülemana. Laiarööpmeline Soomusrong nr. 1. sai soomusrongiülema nime pärast seda, kui kapten Anton Irv 1919. aasta kevadel peetud lahingus hukkus. Muide 1930-datel aastatel teenis samal soomusrongil ka kuulus Alfons Rebane.
Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakit II 1iigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga. Teadaolevalt on ta ainus Sindi päritolu Vabadussõjas võidelnutest, kellele on omistatud vabadusrist. Eesti Vabaduse Risti II liigi 3. järku on Eesti kodanikele antud 1672 korral. Samuti on kangelasele annetatud ka Kotkaristi V klassi orden.
Vabadussõjast osavõtnuna avanes sõjamehel võimalus omandada priiharidus Tartu Ülikooli majandusosakonnas, mille lõpetas 1929. aastal. Viktor Arak kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Seoses osalemisega Vabadussõjas eraldas Eesti Vabariik talle tasuta normaalmõõtmetes talukoha, mille asukoht pole küll teada. Viktor Arak kuulus Tartu Kaitseliidu Malevasse ja Tallinna Kaitseliidu Malevasse. Sõjaväe reservi arvati teda 1926. aastal.
Õpitud erialal töötas ta Eesti Pangas kontokorrektori osakonna juhatajana. Nõukogude okupatsioonivõimude eriotsusega arreteeriti Viktor Arak 1944. aasta 22. augustil Paides. 1945. aastal saadeti ta viieks aastaks Karaganda oblastisse asumisele, Eestisse jõudis tagasi 1955. aastal
Viktor Arak suri 1963. aasta 9. mail Tallinnas, aga maeti Sindi vanale apostliku õigeusu kiriku kalmistule. Tema hauakääpa leiab hõlpsasti üles, kui minna läbi peavärava otse edasi. Pärast surnuaia teenindushoonet jääb paremat kätt kõrgem tulp, millele on kirjutatud koolmeister Jaan Araki nimi. Samal hauaplatsil on väikesele lubjakivist tahvlile kirjutatud Viktor Araki nimi ja aastaarvud 1896 – 1963.
Selle väikese tahvli ette isutati täna pärast lõunat Kase aiandi poolt kingitud võõrasemad. Platsi puhastasid lehevaibast ja okste risust Sindi Gümnaasiumi õpilased Valeria Januškevitš ja Kardo Kase koos kooli direktor Ain Keerupiga. Eesti Sõjahaudade Liidu esimehe Tiina Tojaki sõnul hoidis varajasematel aastatel selle hauaplatsi korras Kuno Adamsoo, kes võitles metsavennana Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu ja on hiljem põhjalikult uurinud Eesti metsavendlust.
Uue hooldaja kätt ootab ka täielikult sammaldunud pink, kus mööduja võiks viivuks istuda ja mõtiskleda möödunud aegade üle pärast seda kui haud on korrastatud, mõni lilleõis asetatud ja küünal süüdatud.
Täna õhtul läideti suur kalmuküünal Viktor Araki haual jüriöö jooksjate tõrvikust. Kalmistule jooksid Spordiklubi Vaprus jalgpalli poisid ja nende treener Priit Sõstar.
