Viljo Vetik ja Arvo Pärt ülendatakse Oikumeenilise Trooni arhontideks
Vabariigi Presidendi kutsel tänasest 11. septembrini Eestis visiidil viibiv oikumeeniline patriarh Bartolomeus osaleb pühapäeval Pärnu Issandamuutmise katedraalis peetaval liturgial, mille järel ülendab Tema Pühadus maestro Arvo Pärdi ja Viljo Vetiku Oikumeenilise Trooni arhontideks.
Issandamuutmise katedraal Pärnus
Arhondi tähendusest
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (ametlik lühend EAÕK) ajaloos sai esimeseks arhondiks Tõnis Rüütel, kes esindas EAÕK-i läbirääkimistel riigi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku varaliste küsimuste lahendamisel. Rüütli arhondiks nimetamise tseremoonia toimus 2005. aasta kevadel, kui Konstantinoopoli Oikumeeniline Pühim Patriarh Bartholomeos külastas teist korda Eestit.
Metropoliidi teoloogiline sekretär ja ülempreester Mattias Palli selgituse kohaselt oli arhont (kr. /archoon, gen. archontos /"algav, juhtiv") mitmesuguste Bütsantsi aukandjate nimetus, mis mõnel juhul tähendas vürsti. Siinses tähenduses olid nad võrreldavad meie ministrite, kantslerite jt. riigiametnikega. Bütsantsi langemise järel sai oikumeeniline patriarh etnarhi ehk milletpaša õigused, esindades kõiki impeeriumi ortodokse. Nii kandusid tema õukonda üle ka paljud Bütsantsi riigi ametid. Ajapikku muutusid arhondid peamiselt aunimetusteks, kuigi osadel on oma ülesanded siiani. Arvo Pärt saab aunimetuse selle eest, et aitab oma muusikaga kuulutada evangeeliumit ja tutvustada õigeusu traditsiooni.
Viljo Vetik kiriklikes traditsioonides
Pisut pikemalt õnnestus vestelda Viljo Vetikuga. Ta tunnistab, et tegelikult asuvad tema algsed usulised juured vene õigeusu kirikus. „Käisin poisikesena vanaema käekõrval Pärnus Vee tänaval asuvas Püha Jekaterina kirikus.“ Umbes 15 aastat tagasi kohtusid Tori kiriku taastaja Jüri Kask ja Eesti eruohvitser Harald Nugiseks Port Artur Grupi juhatuse liikme Viljo Vetikuga, kellele mehed tegid ettepaneku ja andsid soovituse liituda Eesti Reservohvitseride Koguga. „Harald oli Tori Kiriku Taastajate Ühenduse esimees, Jüri oli mulle juba varem tuttav, kellega olime ühiselt üht-teist teinud. Sellest kohtumisest alates asusin tõsisemalt toetama praeguse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku tegemisi. Nüüdne peapiiskop Andres Põder oli siis veel minu erakonna (praegune IRL) liige ja Eliisabeti koguduse õpetaja. Pärnu Luteri kiriku oreli remondirahast kogusime 2/3 osa eesotsas Ain Pajoga. Oreli remont läks maksma üle 600 tuhande. Puuduva summa lisas linnavalitsus.“
Uute kogemuste otsingud osutusid viljakaiks
„Kiriku valitsuses sain tuttavaks kantsler Martin Tooniga, kes on väga erudeeritud ja suurepärane inimene. Käisime temaga ja vaimulik Miikaliga Kreekas, tutvustasime Eestit ja siinset Konstantinopoli alluvuses tegutsevat autonoomset kirikut. Seal me siis kohtusimegi patriarhiga. Rääkisime talle oma plaanidest, kuidas kirikut samm sammult üles ehitada ka masu tingimustes. Vastukajad olid väga positiivsed.“
Kihnu kogukonda kuulub Vetik juba ümmarguselt veerandsada aastat tänu Annely Akkermannile, kellega jagab oma ühist eluteed. „Eelmisel aastal õnnestus kogukonna abiga teha korda Kihnu kiriku torn, sellel aastal renoveerime aknad, ukse, trepid ja kiriku aia väravad. Juunis korraldasin sõpradega peo, mille järel annetati kirikule ca 3400 eurot. Järgmisel aastal tahame katuse vaskplekiga katta. Väliseestlased on samuti annetanud, seda hoiame materjali jaoks,“ jutustab Vetik tehtust ja ees seisvatest ülesannetest. Majandamise kogemustega mees mõistab, et materjalide hinnad on tõusul ja aega viita ei tohiks, aga ei soovi ka kvaliteedi osas hinnaalandusi lubada. „Kui teha, siis ikka korralikult!“
Kirik kui põlvkondi ühendav side
Vetiku nägemuses on kirik ainuke kõige pikemalt püsinud käega katsutav lüli eelnevate põlvkondade vahel. „Kirikud on sajandeid püsinud ja rahvas abi saanud. Ringi liikudes märkame kindlasti hoolivust või selle puudumist sakraalhoonetesse. Need on kogukondadele äärmiselt olulised ehitised, mille järgi võib eksimatult anda hinnangut ka konkreetse kogukonna väärtuste valikule. Kui kirik on räämas ja mahajäetud ilmel, jätaks see meid külastavale itaallaasele, sakslasele või kellele tahes endast üsna kehva mulje,“ arutleb Vetik.
Pärnus Kuninga tänaval asuvat Issandamuutmise kirikut toetas Vetik ristide kuldamisel. Kui patriarh pühapäeval Issandamuutmise katedraali külastab ja näeb selle kesklinna pärli juures tehtud suuri töid, ei pea pärnakad silmi maha lööma. Eile ajasid Port Arturi töömehed veel valgustusposte püsti ja kinnitasid nende külge võimsaid prožektoreid, mis hakkavad õhtupimeduses uuendatud tornikiivrit valgustama.
Poole sajandi pikkune tegevusetus tuleb heastada
Vetik meenutab, et Nõukogude okupatsiooniaastatel ei pööratud kirikutele üldse tähelepanu. Väga kurb näide on Sindi kirik, mida kasutati Pärnu teatri rekvisiitide laona. Isegi vihmaveerenne ei viitsitud kokku ühendada. Seetõttu lagundas vihmavesi ilusaid telliskivi seinu. „Oleme kohtunud Sindi linnapea Marko Šoriniga, kes on väga inteligentne ja äärmiselt arukalt arutlev majandusmees, kellega saab asju ajada. EAÕ kirikul on Sindis kinnisvara, mida oleksime valmis müüma omavalitsusele garantiiga, et kokkuleppeline osa müügitulust võiks minna kirikuhoone ennistamiseks. Paraku pole linnapea ainus otsustaja ja teiseks mõistan ka ise, et praegu on kogukonnal teisi põletavamaid küsimusi nagu näiteks lasteaia probleemi lahendamine. Kõige olulisem on see, et kohalik omavalitsuse juht mõistab kiriku tähtsat rolli kogukonna ühtseks loomisel ja kokku kasvamisel.“
„Kui äriplaane koostatakse võibolla näiteks lähema viie aasta peale, siis kirikut tuleb vaadata viiekümne kuni saja aasta või isegi pikemas perspektiivis. Seepärast toimetame usus ja lootuses vaatega kaugemasse tulevikku ja ei kaota väljavaadet paremate võimaluste avanemisesse,“ räägib majanduslikult otstarbekalt mõtelda suutev mees, kelle sõnul tegutsetakse kiriku valitsuses majandustegevuskavade, juhtimismudeli ja kiriku arengu strateegiliste kavade välja töötamisega. Loomulikult aidatakse kiriku juhatust igapäevaste jooksvate kirikut mõjutavate probleemide lahendamisel. Eelistatakse neid kirikuid, kus on aktiivne kogudus, sest kõigi varemete taastamiseni ei jõuta.
Puud ei saa ladvast sikutades pikemaks venitada
Vetik mõistab riigi finantsseisu ja selle võimalusi, aga ta peab hästi vajalikuks riigi teavitamist sellest kui tähtis on väga olulise kultuurivaldkonna toetamine. Õnneks ei pea ta seda kodus oma kaasale selgitama, sest Annely Akkermann on Riigikogus otsekui riigi käepikendus kirikute toetamisel. Vetik kiidab oma naist: „Annely on ortodoks ja tema on juba varakult ristitud, aga kõik minu lapsed on samuti Kihnu kirikus ristitud. Olen ise juba nelja lapse ristiisa,“ räägib Vetik rõõmuga ristimiste kogemusest ja ütleb, et pühapäeval saab temast taas ristiisa. Sõber oli palunud, et tema tütar Emma Vaserik saaks samuti ristitud. Ristimise talituse viib läbi patriarh.
Vetik võtab asjade edenemist rahuliku meelega ja näeb kõige toimimises oma aja saabumist. Ta ütleb naljatades, et ega puu seepärast kiiremini kasva kui teda ladvast sikutada. „Las ta ajab juuri, küll siis ka võra laieneb ja latv kõrgemale kasvab. Inimestes peab esmalt juurduma tunnetatav vajadus vaimsete väärtuste järele, alles seejärel tullakse kaasa mõtte ja sooviga innukamalt koguduste hooneid taastada,“ on ilmalik kiriku valitsuse liige ja pühapäeval arhondiks ülendatav Viljo Vetik sügavalt veendunud.
