Heliseva Kullamaa sündmusel avati kivi esimese Eesti rahvapeo korraldajatele. Foto: Lembitu Tarang Kullamaa Valla Ajaleht

Esimeseks suuremaks ja mõjukamaks sündmuseks Eesti rahvusliku liikumise sünniloos oli Eesti Aleksandrikooli asutamise mõtte tekkimine ja selle teostamine. Aleksndrikooli Kullamaa abikomitee asutati sepp Karl Bleimanni, Vaikna vallakooli juhataja Jaan Veidermanni, tislermeister Karl Kasterbuschi ja Johannes Bückoffi poolt 1879.

8. juunil toimunud Kullamaa valla kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa" tähistas seda väärikat juubelit Martin Tuuliku valatud vundamendile ja OÜ „Reinu- Einar" masinate abiga tõstetud mälestussamba avamisega esimese rahvapeo korraldajatele, käsitöö- ja põllumajandusmasinate väljanäitusega ning kontsert- etenduste programmiga. Ettekandmisele tuli Aivo Paljasmaa lavastuses ja Kojateatri näitlejate esituses Aleksander Mohrfeldti ja Friedrich Ederbergi kentsakas - hull näitemäng „Nujnni kosjakaup, ehk naene oheliku otsas", mida mängiti ka 130 aastat tagasi toimunud rahvapeol. Eesti vaimulike kirjameeste poolt paberile pandud näitemängu esitus 7. juunil 1883 Läänemaa esimesel rahvapeol Johannes Bückoffi veskitoas oli Läänemaa kultuuriloos esimene kord, kus avalikult esitati eestikeelset näidendit. Kontserdiosas pakkusid vaatamist ja kuulamist „Kullamaa Kullakesed", „Vaskpillide Akadeemikud", Tõnu Raadik sõpradega, kloun Mummi ja trompetist, dirigent Priit Aimla Pärnu-Jaagupi pasunakooriga.

Üritusel viibis ja pidas kõne Jaan Veidermanni lapselaps, akadeemik ning kauaaegne Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär Mihkel Veiderma. Lõpetuseks tänusõnad põlisele Kullamaa meistrimehele Jaan Rästasele, kes Eestimaa kuulsaima sepa, Aleksandrikooli Kullamaa abikomitee presidendi Karl Bleimanni kalmu piirdeaia jälle korda seadis.