Küll aga julgen väita, et sõltumata sellest tallamisest on olemas olnud ja loodetavasti jääb ka tule­vikus olema selline käega­katsumatu asi nagu eestlus, samuti rahvustunne, kultuur ja keel.

Tänu eestlusele on see väike rahvas vaatamata kõi­gile ajaloo väntsutustele, jõudnud oma riigini 1918. Hiljem küll pidanud sellest mingiks ajaks loobuma, olles suurte riikide nö maa­devahetuse ohver, kuid tuli hõõgus tuha all jätkuvalt.

Lahvatas leek uuesti eel­mise sajandi 80-ndate lõpus, mil sai alguse periood, mille loogiliseks lõpuks oli 20. augustil 1991. aastal taas­tatud riiklik iseseisvus. Seda perioodi Eesti lähiajaloos nimetatakse täna veretuks, aga põhiliselt ikka „Laul­vaks revolutsiooniks".

Paralleelselt sündmus­tega, mis viisid riikliku ise­seisvuse taastamiseni, toi­musid ka erinevad muud sündmused - neist üks oli haldusterritoriaalse jaotuse taastamine. See protsess viis nii mõnegi valla taastami­seni juba enne riikliku ise­seisvuse taastamist, teised jõudsid selle otsuseni pärast 20-ndat augusti. Nende seas ka Vihula vald, mille valla staatus taastati 12.12.2011 ehk siis 20 aastat tagasi.

Valla õiguste taastamine andis kogukonnale õiguse oma haldusterritooriumil elu juhtimiseks ning ka kohus­tuse vastutuse võtmiseks. Seda vaatamata asjaolule, et Põhiseadus võeti vastu alles 1992 ja kohaliku oma­valitsuse korralduse seadus 1993. aastal. Valla juhtimise hoobadeks sai rahva poolt valitud esindusorgan - voli­kogu. Vaadeldavasse aega jäävad seitsmed kohalikud valimised, neist esimesed veel külanõukogu saadikute valimised, ülejäänud 6 aga juba Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

Nendel kuuel vaba Eesti tingimustes toimunud voli­kogude valimistel on Vihula vallas kandidaatidena osale­nud kokku 175 erinevat inimest, neist 35 on osalenud kahtedel, 22 kolmedel, 10 neljadel, 3 viitel ja 1 kõikidel valimistel (sj 5 korda vali­tuks osutunud).

Ajaloolisi andmeid sirvi­des on tore vaadata, kuidas inimesed otsivad oma kohta ja maailmavaadet, liikudes valimisliitude vahel, vali­misliitudest erakondadesse ja hiljem ka erakondade vahel. Mõni on kiiresti paika loksunud, mõni jälle külas­tanud mitmeid seltskondi enne sobivaima leidmist.

Huvitav on seegi, et 1996. a kohalike volikogude valimistel on kogu volikogu valitud ühest valimisliidust või seegi, et 2002 a vali­mistel on osalenud valimis­liit, mille kõik liikmed olid naissoost.

Vallavanemaid on pe­rioodil taasnimetamisest tänaseni olnud 11 ja voli­kogu esimehi 10.

Neist on erineval ajal mõlemat positsiooni täitnud 4 isikut - Einar Ohov, Tõnu Ammussaar, Ain Välba ja Raul Aak. Valla õiguse taas­tamisest kuni 1993 aasta kohalike valimisteni täitis paralleelselt nii vallavanema kui volikogu esimehe posit­siooni Ilma Männik. Tema on ka ainus Vihula valla vallavanem, kes on suutnud juhtida valda terve voli­kogude valimiste vahelise perioodi. Teistel nii hästi läinud ei ole.

Lisaks sellele, et 2011. aastal möödus Vihula vallal vallaõiguste taastamisest 20 aastat, täitus meie valla moodustamisest 145 aastat, sest just 1866 a veebruaris kuulutas vene keiser Alek­sander II, seaduse mille nimeks oli „Maakogukonna seadus Eesti kuberman­gule". Selle seaduse alusel moodustati ka Vihula vald.

Soovin Vihula valla elanikele tagantjärele õnne valla topeltjuubeli puhul. Samuti rahulikku jõuluaega ning kordaminekuid 2012. aastal!