1991: Tabasalu saatejaam segas dessantväe lahingukäske
Aadu Jõgiaas näitab Tallinna kesklinnas asuvat mobiilimasti. “Selliseid rajatisi muidugi 1991. aastal ei olnud. Aga Eestis oli juba kümmekond NMT numbrit ja rasket mobiili,” ütleb ta.
Augustist 1991 kasutasid Eesti sideasjatundjad vastase (nõukogude) armee tegevuse segamiseks Tabasalu saatjat, telefoniühendust peeti vajadusel läbi Kose sidesõlme.
Toonane valitsuse eriside juht Aadu Jõgiaas ütleb, et side oli siis ja on tänaseni väga tähtis. Kui lakkab töötamast raadio- või satelliitside, siis kaob varsti ka küberside koos serveritega. „Kõik teavad side olemasolust. Aga võitlus vähestele näha,” lisab mees.
Et Eesti vajab korralikku eetrivõimalust ja sidekeskust, sai selgeks pärast verist Vilniuse pühapäeva.
Et Ülemnõukogu ja valitsus saaksid vajalikult hetkel eetrisse minna, ehitati Eestis salajane sideliin Toompealt Kloostrimetsa teletorni ja ka varusaatjatesse. Sidesüsteemid ja kaugejaamad olid toona julgeolekukomitee (KGB) kontrolli all. Seepärast salastatus.
Vajalik oli kaitsta ka Kloostrimetsa teletorni 22. korrust. Sealt käis releeliinide kaudu side Soomega. Läbi Tallinna jõudis jaanuaris telepilt Vilniuse jõhkratest sündmustest laia maailma. Samuti sai teletorni kaudu pidade sidet Aegviidu ja Kesk-Eesti releemastidega.
Hoopis tähtsam saatejaam pandi püsti Tabasalus asuvasse tornmajja. “Viimasele tehnilisele satelliitside hoolduskorrusele rajasid viis meest jaama. Need mehed olid Viktor Repponen, Meelis Tellmann, Lembit Kullmar, Hellar Pagi ja Tarmo Tölp,” ütleb Jõgiaas. 25 aastat tagasi oli see ultralühilainel töötav saatja Eestis üks parimaid Sellega püstitati toona ka sidekauguses omamoodi rekord. Peaminister Edgar Savisaare käsutuses oli ühevatine saatja. Sellega saadi Põlva teenindusmaja neljandalt korruselt Tabasaluga otseside.
