20 aastat iseseisvat Imavere valda

19. detsembril möödus 20 aastat Imavere vallale omavalitsusliku staatuse omistamisest. Periood on küllaldaselt pikk, et tolleaegsed julgemadki unis­tused saaksid täituda. Nende aastatega on pilt Imavere vallast tublisti muutunud.

Kerkinud on suur puidutööstuse kompleks, mis koos järeltööstusettevõtete­ga on kujunenud suurimaks riigi puidusektoris. Koos pakuvad et­tevõtjad tööd ligi 400-le inime­sele. Seevastu 4000 ha haritavat põllumaad vajab iga-aastasteks töödeks vaid 60-nd töökätepaa­ri. Tootmise efektiivsus mõlemas sektoris on tõusnud oluliselt.

Piirkonnas aastaid domi­neerinud komplekses põlluma­janduses on toimunud olulised muutused. Loomakasvatusest on kadunud seakasvatus, veise­kasvatuses on loomade arvukus vähenenud mitmeid kordi. Meie maade viljakus, samuti maadel põllukultuuride vahetuse vajadus võimaldaks kindlasti oluliselt suurendada veisekasvatust. Lei­dub meil selleks tegijaid? Väikes­tel tootmispindadel on perekond Paimlate eestvedamisel hakanud arenema köögiviljakasvatus, mil­lel on kindlasti suur tulevik, sest eestlane armastab ikka kodu­maist toitu.

Tööstuse jõuline kasv piir­konnas on taganud inimestele töö, mille tulemina meie elanik­konna hulk ei ole oluliselt vähe­nenud, kuigi eelmisel aastal lan­ges ka meie piirkonna rahvaarv alla 1000-de elaniku. Vaba ela­mispinna olemasolu oleks ilmselt kogukonda suutnud ka kasvata­da.

Uute tegevusharudena on piirkonnas oma koha leidnud turism ja toitlustus. Ettevõtjate ja vallavalitsuse koostöös rajatud Imavere kõrts omab tuntust kogu Eestis.

Milline on piirkonna arengus olnud omavalitsuse roll? Kaas­ajastatud üldplaneeringu olemus, tulevikku suunatud arengukavad, teemaplaneeringud on loonud kõik eeldused ettevõtluse tekkeks ja arenguks.

Maareformi läbiviimine val­las Sirje Tamme juhtimisel on kulgenud edukalt. Lähtutud on eelkõige omandireformist, sa­mas püüti arvestada, et tootmis­hoonete ümber oleks teenindus­maad, et kinnistute juurde oleks tagatud juurdepääsuteed. Edukas reform on kindlasti meie tänase edu üks eeldus.

20-ne aastaga oleme suutnud oma infrastruktuuri küllaltki hästi välja arendada. Valminud on koolihoone, kus vajadusel võiks õppetööd teha 200 last. Kaasaegne spordihoone on pak­kunud põnevaid spordielamusi ja treenimisvõimalusi paljudele. Valmimas on mänguväljakute kompleks, kus saab mängida jalg- , võrk- ja korvpalli ning tennist. Kaasajastatud on lasteaed. Kolme rühma olemasolu on kindlaks märgiks, et piirkonnal on elu­jõudu. Rajatud rahvamaja, päe­vakeskus, noortekeskus pakuvad huvilistele võimalust tegeleda oma hobidega, saada igapäevaelu teenust. Sügisel valminud 12 kor­teriga sotsiaalmaja pakub kodu eakatele, kes enam hästi oma ko­dudes hakkama ei saanud.

Kodunurme elamurajooni ra­jamine andis võimaluse soovija­tele ehitada endale ise oma kodu. Kahjuks ei ole paljud krundid leidnud tänaseks rakendust. Ju siis asukoht, inimeste rahalised võimalused ei ole aidanud kaasa meie unistuste täielikule täitumi­sele. Samuti ei ole realiseerunud Imavere tööstuskülla ettevõtete teke, kuigi vald on ära müünud kolm kinnistut. Kõigil kinnistu­te ostjatel oli konkreetne kindel soov täiendava ettevõtluse raja­miseks (bensiinijaam, puitdetai­lide tootmine, veokikummide hulgimüük). Eks Paia ristmiku ebamäärane tulevik ole kaasa ai­danud rajatiste mittetekkele.

Korduvalt oleme renoveeri­nud Imavere asumi reoveepu­hastit. Lähiaastatel on reaalsus renoveerida kogu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Käsukonna küla vee- ja kana­lisatsioonisüsteemide renovee­rimine lõppes selle aasta sügisel, kuhu lisaks rajati kaks suurt tule­tõrjevee võtukohta.

Imaveresse on rajatud uus 110 kv pingega kõrgepinge ala­jaam, mille võimsusi on aastate jooksul juba korduvalt suuren­datud. Olemasolev elektrivõim­sus annab võimaluse edukaks ettevõtluse arenguks. Viimastel aastatel on Eesti Energia oluliselt intensiivistanud ka madalpinge liinide ja keskpinge alajaamade renoveerimist.

Soojamajandus Imavere kü­las on jätkuvalt valla omandis ja pakub normaalse hinnaga sooja küla elanikele. Vaatamata kor­duvatele projektitaotlustele ei ole õnnestunud taotleda abi sooja­trasside renoveerimiseks, et hoi­da kokku soojakadusid ja paran­dada küla välisilmet.

Renoveeritud Eistvere järv pakub inimestele nii suplemis­mõnusid kui ka võimalust veeta aega järve ääres kalastades.

Kokkuvõtvalt on tehtud nii mõndagi. Raha kõigi nende ra­jatiste teostamiseks on kulunud miljoneid. Kahjuks on need ku­lutused tehtud nn. „betooni", millest ikka armastame eelkõige rääkida.

Kuidas on läinud aga meie inimestel? On nad õnnelikud, rahul siinse eluoluga. Noorte jät­kuv väljaränne piirkonnast linna­desse ja üha rohkem maailma eri paikadesse on märgiks, et kõik pole korras. Usk, et eurole ülemi­nek tõstab oluliselt meie elatus­taset, hakkab tuhmuma. See, et kolitakse koos peredega on mär­giks, et kodumaale naasemine on mõtetes lükkunud sisuliselt mää­ramatusse. Kurb. Põhjuseid on ilmselt palju ja mitmesuguseid: kõrge tööpuudus noorte seas, vähetasuvad töökohad, üüriela­mispinna puudus, kõigile avatud maailm koos oma ahvatlustega jne.

Kes aga siin igapäevaselt elavad on kahtlemata äärmiselt tublid. Piirkonna edu aluseks on meie ühine igapäevane töö. Ko­danikuühiskond areneb kiiresti ja jõudsalt paljudes eluvaldkon­dades. Inimesed panustavad pal­ju oma eluolu parandamiseks nii rahas, ajas kui ka vabatahtlikus töös.

Täna tahaks tänada külalii­kumiste eestvedajaid Tiina Tõ­nissoni, Maie Ermi, Viiu Kaske, Merike Touartit, Leili Pruuni, Malle Siilakut, Koidu Kulli. Nad on tõelised küla „sädeinimesed", kes koos oma kogukonnaga kü­lade arengule palju on kaasa ai­danud. Korteriühistute teke ja reaalne igapäevane tegevus on muutunud meie kortermajade il­met. Oluline on suhtumise muu­tus, minust on saanud meie. Tek­kinud on valmisolek ühiselt oma elamisi korrastada, et igapäeva­elu kulude kasvule natukenegi piiri panna.

Meil on tekkinud palju mit­tetulundus ühinguid, kes agaralt projekte kirjutavad, et meie elu paremaks, huvitavamaks, turva­lisemaks muuta.

MTÜ „Tahe Teha" kunstiko­ja tegemised, noorte kasvatusele suunatud heakorraprojekt Ima­vere külas. Spordiklubi „Imavere" projektid spordihoonesse jõusaa­li sisustuse ja helitehnika soetus­se, tennise ja korvpalliväljaku rajamine Mõmmimäe kinnistule, turvakaamerate paigaldamine välisrajatiste juurde. Jalametsa Küla selts Mart Mäemetsa eestve­damisel on väga suure töö ära tei­nud Kikevere kalmistul. Igal aas­tal on ta kaasanud töösse ka meie suvise töömaleva lapsi. MTÜ Eistvere Küla Selts on rajanud endale külakeskuse ja sisustanud käsitööruumi. MTÜ Eistvere Mõis on taastanud lagunenud kuivatikompleksi, et pakkuda huvilistele erinevaid teenuseid. MTÜ Imavere Sotsiaalkapital on teinud mitmeid koolitusi töö­tutele, teinud projekte Tööturu­ametile. Nende eestvedamisel on algatatud kampaania „Heategu toetab head tegu". Selle raames kutsuti ellu heategevusfond „Nu­tikad Lapsed", millega soovitakse toetada meie aktiivseid lapsi nii õpingutes kui huvihariduses.

Meie turismi eestvedajad Piimandusmuuseum, Sassi Jaa­nalinnufarm ja Imavere kõrts on üheskoos „Puhka jalga Imaveres" projektiga tõstnud piirkonna tu­rismi maastikule. Kindla koha piirkonnas on saavutanud jahi­turism. Jahimeeste heategevuslik koostöö lasteaia „Mõmmi" las­tega on südantsoojendav. Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Seltsi eestvedamisel on aastaid pakkunud emotsionaalseid kont­sertelamusi masinasaalis ja ai­danud kaasa erinevate kirjutiste trükis.

Meie kultuuri alustalad Milvi Nõmmik, Inga Väli, Lili ja Ants Välimäe on aastakümneid teinud tänuväärset tööd rahvuskultuuri arendamisele ja piirkonna tun­tuse reklaamimises nii Eestis kui välismaal. Oleme aktiivselt teinud koostööd Pilistvere piir­konna kultuuri- ja noorsootöö­tajatega. Kihelkonnapäev, noorte ja eakate päeva ühine tähistami­ne on saanud traditsiooniks ja oodatud sündmuseks.

Unustada ei tohi meie era­mute omanikke, kes hoolitsevad oma elamiste hea väljanägemiste eest. Meil on palju vägagi omapä­raseid korrastatud elamisi. Hool­datud haljasalad nii ettevõtete kui ka valla hoonete ümber jätab igati meeldiva, koduse tunde.

Tänan Imavere vallavoliko­gude töös osalenud inimesi, kes Te oma mõtete ja otsustega olete palju kaasa aidanud piirkonna eduloole. Täna teeme ja otsus­tame ise, sest loota haldusrefor­mi „imele" on ilmselget naiivne idee. Me ei ole näinud mõtet, millest võiks meie inimestele ot­seselt sellest kasu tulla. Osaleme aktiivselt Järvamaa ühisasutuste töös, sest teatud eluvaldkondades on see lihtsalt paratamatus.

Lõpetuseks õnnitlen kõiki Imavere vallas elavaid ja tööta­vaid kodanikke 20. aasta­päeva puhul! Olge ikka oma ko­dukoha patrioodid!