25 aastat Vabadussõja mälestussamba taasavamisest Puhjas

20. augustil 2013 tähistati Puhja seltsimaja pargis Eesti Vabariigi taa­siseseisvumise 22. aastapäeva ning 25. aastat Vabadussõja mälestussam­ba taasavamisest Puhjas. Üritusel esinesid Puhja Seltsimaja naiskoor Läte, Puhja koguduse segaansambel Dionysius ja Elva puhkpilliorkester. Lisaks sai seltsimajas uudistada fo­tonäitust vabadussamba ja kaitseliidu ajaloost. Siinkohal on ära toodud val­lavanem Peeter Sibula kõne:

„Austatud Eesti taasiseseisvumise aastapäeva pidulikust aktusest osa­võtjad!

28. novembril 1918. algas Eesti Vaba­dussõda. Vabadussõjas kaitses Eesti rahvas oma vabadust ja sõltumatust, õigust omariiklusele, õigust olla va­bad. Ajutise valitsuse üleskutsele rah­vaväkke astumiseks vastas Puhjas 120 vabatahtlikku võitlejat. 26 nendest andsid oma elu vaba riigi sündimise nimel. Nende langenud sõjameeste ja vabadussõja mälestuseks püstitati Puhja parki 1925. aastal mälestus­sammas. 1950. aastal peideti sammas maamulda. Samba teine sünd toimus 1988. aastal. Inimeste mälestuste põh­jal tekkisid mälestussamba taastami­se esimesed kavad juba 1987. aastal, kuid aeg ei olnud samba taastamiseks veel küps. Kuid oli tunda, et midagi erilist on sündimas. 1987. vallandus poliitilist värvingut kandev fosforii­dikampaania. Samal aastal loodi ka Eesti Muinsuskaitseselts (EMS), mis lisaks muinsuskaitsealasele te­gevusele asus aktiivselt tegelema ka poliitikaga. Just EMS-st kasvas välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis juba 1988. aastal hakkas nõudma Eesti iseseisvuse taastamist. 1988. aastal rajati ka teine partei­laadne organisatsioon, Rahvarinne, kelle eestvedamisel toimus Tallinna lauluväljakul suurüritus "Eestimaa Laul", millest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, kus osales umbes 300 000 inimest. 1989. aasta 23. augustil korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon - moo­dustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid üheaegselt Baltikumile vabadust. Toodud näited iseloomus­tavad tegevusi, mille tulemuseks oli vaba Eesti loomine.

Oma osa selles on ka Teil Osvald Salo, Jaan Naarits, Urmas Salo, Han­no Pärtel, Peeter Lepik, Aarne Lip­ping, Mati Nääs, Konstantin Lemre ja kahjuks meie hulgast juba lahkunud Kalev Kähara. Vabadussammas ei ole lihtsalt üks kivimürakas, vaid oma­riikluse ja vabaduse sümbol. Te riski­site oma saatustega, sest nõukogude võimu ajal oli ka väiksemate tegude eest, mis tuletasid meelde Eesti Vaba­riiki saadetud Siberisse. Ka Teie tegu oli sammuks Eesti iseseisvuse suunas. Aitäh Teile! Me peame oma tegude­ga hoidma ja austama oma riiki. Ja olema valmis ka teda kaitsma. Kaits­ma ka teisi, sest nemad kaitsevad siis meid. Olgem oma riigile väärilised kodanikud. ELAGU VABA EESTI!"

Fotosid üritusest on võimalik telli­da Puhja seltsimajast tööpäeviti kell 10.00-13.00