25 aastat Vabadussõja mälestussamba taasavamisest Puhjas
„Austatud Eesti taasiseseisvumise aastapäeva pidulikust aktusest osavõtjad!
28. novembril 1918. algas Eesti Vabadussõda. Vabadussõjas kaitses Eesti rahvas oma vabadust ja sõltumatust, õigust omariiklusele, õigust olla vabad. Ajutise valitsuse üleskutsele rahvaväkke astumiseks vastas Puhjas 120 vabatahtlikku võitlejat. 26 nendest andsid oma elu vaba riigi sündimise nimel. Nende langenud sõjameeste ja vabadussõja mälestuseks püstitati Puhja parki 1925. aastal mälestussammas. 1950. aastal peideti sammas maamulda. Samba teine sünd toimus 1988. aastal. Inimeste mälestuste põhjal tekkisid mälestussamba taastamise esimesed kavad juba 1987. aastal, kuid aeg ei olnud samba taastamiseks veel küps. Kuid oli tunda, et midagi erilist on sündimas. 1987. vallandus poliitilist värvingut kandev fosforiidikampaania. Samal aastal loodi ka Eesti Muinsuskaitseselts (EMS), mis lisaks muinsuskaitsealasele tegevusele asus aktiivselt tegelema ka poliitikaga. Just EMS-st kasvas välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis juba 1988. aastal hakkas nõudma Eesti iseseisvuse taastamist. 1988. aastal rajati ka teine parteilaadne organisatsioon, Rahvarinne, kelle eestvedamisel toimus Tallinna lauluväljakul suurüritus "Eestimaa Laul", millest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, kus osales umbes 300 000 inimest. 1989. aasta 23. augustil korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon - moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid üheaegselt Baltikumile vabadust. Toodud näited iseloomustavad tegevusi, mille tulemuseks oli vaba Eesti loomine.
Oma osa selles on ka Teil Osvald Salo, Jaan Naarits, Urmas Salo, Hanno Pärtel, Peeter Lepik, Aarne Lipping, Mati Nääs, Konstantin Lemre ja kahjuks meie hulgast juba lahkunud Kalev Kähara. Vabadussammas ei ole lihtsalt üks kivimürakas, vaid omariikluse ja vabaduse sümbol. Te riskisite oma saatustega, sest nõukogude võimu ajal oli ka väiksemate tegude eest, mis tuletasid meelde Eesti Vabariiki saadetud Siberisse. Ka Teie tegu oli sammuks Eesti iseseisvuse suunas. Aitäh Teile! Me peame oma tegudega hoidma ja austama oma riiki. Ja olema valmis ka teda kaitsma. Kaitsma ka teisi, sest nemad kaitsevad siis meid. Olgem oma riigile väärilised kodanikud. ELAGU VABA EESTI!"