90 aastat tagasi ühendati Pääsküla ja Männiku Nõmmega
Nõmme piire üritas Nõmme Elanike Komitee määrata juba augustis 1917, enne aleviõiguste saamist. Segase aja tõttu jäi piir sel ajal aga kinnitamata. Probleeme tekkis Pääsküla ühe osa, Peetri aedlinna ja Valdeku (Männiku) kuuluvuse määramisega. Selle tagajärjel pidas alevivalitsus Peetri aedlinna ja Valdekut Nõmme osaks, kuid Harku, Kurna ja Saku vallavalitsus keeldusid seda tunnistamast. Oli kujunenud paradoksaalne olukord, kus Nõmmel oli küll omavalitsus, kuid puudus piir. See asjaolu muutis raskeks valijate nimekirjade koostamise ning oma kogukonna piiritlemise. Kogukonnamaks oli aga üks alevi sissetulekutest. Osa Nõmme elanikest maksis maksu mõnele naabervallale, kasutades sealjuures alevi hüvesid (kool jms). Põhjenduseks toodi sealjuures teadmatus oma täpse kuuluvuse kohta. Jaanuaris 1922 korraldati ka vaidlusaluse piirkonna elanike küsitlus, kus pooldati kuulumist Nõmme koosseisu. Küsimuse lahendas lõplikult siseministri määrus 26. aprillist 1923, mis fikseeris täpselt alevi piirid ja eraldi klausliga luges vaidlusalused piirkonnad Nõmme osaks. Looduses märkis need piirid maha maamõõtja F. Falkenberg.
1925. aasta 13. novembril korrastati ka Pääsküla tänavanimed, senised võõrapärased asendati aga uutega. Nii sai Petrovski prospektist Päikese puiestee, Lermontovskajast Toome puiestee, Sudebnajast (Kohtu) Õitse tänav, Poltavskajast Ööbiku (nüüd Sisaski). Huvitav nimi oli praegusel Suvila tänaval – Portovaja (Sadama). Nii et kuigi Glehnil ei läinud korda Nõmmele sadamat ehitada, oli vähemalt sellenimeline tänav siin olemas. Ja lõppes see ka sadamas. Tõsi küll – raudteesadamas. Kuna Glehni tänav oli Nõmmel juba olemas, sai sealne Glenskaja uulits ümber nimetatud Kanarbiku tänavaks. Ühendamise tulemusena oli Nõmmele tekkinud ka Nõmme (Nemmeskajast) tänav. Nüüd sai see uue nime – Hommiku. Veidike ajas ette rutates nendime, et ka Tallinna linn sai 1940. aastal Tallinna tänava. Seda pärast Nõmme ühendamist Tallinnaga.
Vanadest nimedest jäi alles vaid üks – Kadaka.