Nendesse kateldesse mahub 2 tonni lõnga Sindi Sõnumid

Suurematest ettevõtetest tegutsevad Sindis veel Pajo trükikoda, aga ka rida väiksemaid. Millega nad kõik tegelevad - sellele küsimusele püüamegi siin rubriigis vastuse leida. Esimeseks ettevõtteks osutus saatuse tahtel Sindi Lanka AS, mis tegutseb siin juba 19. sajandil loodud villaketrusvabriku järeltulijana. Ettevõtte tegemistest ja selle väljakujunemisest villa ja lõnga värvimisvabrikuks rääkisid Sindi Lanka tegevdirektor Dennis Ulrik Kristensen ja tootmisjuht Sverre Veskilt.

Kokkusaamise sissejuhatuseks rääkis Dennis Kristensen Sindist ja tema juhitavast ettevõttest üldisemalt:

„Kui ma hommikul või õhtul sõidan siit linnast läbi, siis ma näen ju, et Sindis on hästi palju pensionäre ja noori on vähe. Linn näeb kulunud või väsinud välja, mis vajaks siin-seal remonti. Ja kui ma kuulen, kuidas inimesed räägivad - nagu sein oleks ees, kõik on nii negatiivsed. Varem oli Lanka ka ju suhteliselt mõttetu koht. Päris palju oli joodikuid ja ettevõte tootis iga kuu kahjumit. Aga nüüd on meil siin päris hea firma: viimased paarkolm aastat on kõik paremaks muutunud, oleme kasumis ning see kasvab kogu aeg. Mina mõtlen, et see on ju hea, et me teeme midagi positiivset, mitte ainult meie töötajate heaks, aga ka linnale. Kõik algab pisikestest asjadest - ega kõike korraga ei saa. Asi läheb paremaks tasapisi, kõik ei ole halb, mis siin linnas on."

Soome firmale Hämeen Lanka OY-le kuulunud Sindi Lanka AS oli raskustes

Sindi Lanka on üle elanud rasked ajad. Peale pankrotti tuli 1995. aastal siia soome firma Hämeen Lanka, kes tegi koostööd juba varem Sindi Lõngavabrikuga. Alguses oldi väikeses kasumis, aga viimased aastad kahjumis - iga kuu kahjum oli 1,5 miljonit krooni. Kui 2006 aastal ostis Taani firma Danspin ära Hämeen Lanka AS, siis tuli sellega kaasa ka Sindi Lanka. Pool aastat prooviti siin värvida lõnga aga kogemusi polnud ja ettevõte oli kahjumis - kuu kahjum oli 3 miljonit krooni. „Siis Danspini omanikud ütlesid, et tuleb midagi teha - kas paneme kinni või tuleb leida mingi lahendus. Olukord oli trööstitu ja muutusi oli vaja. Kogu juhtkond tuli välja vahetada. 2007-2008 me ainult koristasime. Ainuüksi prahti lasin ma esimesel kuul siit maja ümbrusest ära vedada 26 veoauto koormat! Mitte metalli, aga lihtsalt prügi!", rääkis Dennis Kristensen.

Danspin Grupp on suur firma ja sel ajal võeti täiesti uus suund ja mõtlemine. Leetu ehitati täiesti uus lõngatehas ja siin Sindis lõpetati 2008. aastal lõngaketramine ära. Suund võeti villa ja lõnga värvimisele. Nüüdseks on tehtud päris palju investeeringuid ja on töötajaid koolitatud. Viimasel paaril aastal on kasum kogu aeg tõusnud. Sellel aastal on Sindi Lanka 400 000 euroga kasumis.

Tootmisjuht Sverre Veskilt arvas, et selleks on palju kaasa aidanud ka see, et pole enam purjuspäi tööle tulijaid. Ka Dennis Kristenseni arvates oli inimestel töötegemise motivatsioon kadunud ja ega töötajad polnud selles süüdi. Harjumus tööajal seanahka vedada oli endiste juhtide tegemata töö. „Mul on siiamaani kahju, kui me ketrus- ja kraasimisosakonna töötajad koondasime. Ma saan aru, et see oli raske neile ja meilegi, aga seda oli vaja teha.", ütles Dennis Kristensen. „Aga meil on ikka päris palju vanu töötajaid, kes on siin tööl olnud 15-20-25 aastat. Ja joodikuid enam pole, töötajad suhtuvad töösse positiivselt." Koondamist oli vaja, leiab ka tootmisjuht Sverre Veskilt, sest muidu oleksid kõik tööst ilma jäänud. Aga nüüd on näha, et inimesed tahavad tööd teha. Tööl käiakse Sindi Lankas Pärnust, Paikuselt ja muidugi Sindist. Värvimajas tehakse tööd kolmes vahetuses ja kaks vahetust on viimistluses, ühtekokku on töötajaid 56.

Sindis värvitud lõng ja vill läheb kõikjale üle maailma

Toodang läheb üle maailma - Taani, Hollandisse, Saksamaale, Belgiasse, Šveitsi, Hispaaniasse, Ameerika Ühendriikidesse ja tagasi Uus- Meremaale, kust tuleb vill. Väga palju vaipu Sindis värvitud lõngast tehakse kruiisilaevadele, hotellidesse ja lennukite siseviimistluse jaoks.

Valge lõng tuleb Sinti Leedu tehasest. Siin see värvitakse ja juba värvituna läheb tagasi Leetu. Ka vill mis värvitakse, tehakse lõngaks Leedus. Villa värvimisprotsess kestab 3-4 tundi, lõnga värvitakse kauem. Kui kõik hästi välja tuleb, võtab kogu protsess aega 6-8 tundi. Proovikatlad on väiksemad, kus värvitakse kaks kilo lõnga korraga. Aga kõige suurematesse kateldesse mahub tonni jagu lõnga. Neid on kõrvuti kaks, nii et ühe korraga saab värvida kaks tonni lõnga.

Lõng läheb värvimisse
Sindi Sõnumid

Lõng läheb värvimisse

„Lennuki vaipadeks mõeldud lõnga tuleb kauem värvida, sest see ei tohi põleda ja eritada tulekahju korral suitsu.", ütleb Dennis Kristensen. „See protsess kestab 10-12 tundi. Mõnikord tuleb ka värvitooni parandada, siis läheb samuti rohkem aega. Me värvime nädalas 30-35 tonni lõnga ja lisaks vill, kokku üle 200 000 tonni aastas." Tegevdirektori sõnul on Danspin Grupp firma, mis soovib olla ka loodussõbralikud.

Kõik värvid, mida kasutatakse on vees lahustuvad, happebaasil värve enam ei kasutata. Kogu värv läheb protsessi käigus lõnga sisse, vesi peale värvimist on täiesti selge, nagu allikast võetud. „Ka on meie kliendid väga nõudlikud kvaliteedi suhtes. Värv ei tohi olla kahjulik inimesele ja see on hea, et mõlemad pooled soovivad parimat tulemust.", lisab Dennis Kristensen.

Lanka korstnad enam ei tossa ja juurutatud on veetaastamise programm Värvimisprotsess toimub siin järgmiselt: kõigepealt lõng pestakse 40 kraadises vees ketrusõlidest ja loodulikest rasvadest puhtaks. Seejärel vahetatakse vesi, lisatakse värv ja kuumus tõstetakse 98 kraadini. Umbes tund aega kestab värvimine ja seejärel läheb lõng kuivatisse. Sverre Veskilt annab teada, et uudne on vee taaskasutamise süsteem. Selle juurutatud programmi alusel viidi katlamaja üle õliküttelt gaasiküttele. Värvimiselt pumbatakse kuum vesi mahutisse ja sealt suunatakse tagasi soojusvahetisse ning kui külm vesi taas sisse tuleb, kas siis jõest või linnatrassist, siis soojusvahetit läbides kuumutatakse vesi vajaliku tasemini, millega saab uuesti lõnga või villa värvima hakata. Sellega hoitakse kokku aega, gaasi ja muidugi raha.

„Jah, gaasile üleminek oli esimene asi, mis me tegime. Oli ju raskeõli küte, korstnast tuli mõnikord sellist musta suitsu, nii et ei saanud aru, mis toimub!" ütleb Dennis Kristensen lisaks.

Värvitoonid on seinast seina

Lõnga värvitakse tellijatele kindlates värvitoonides, aga on ka spetsiaaltellimusi. „Tellijad saadavad mõnikord siia sentimeetri suuruse vaibatüki, mille nad on kusagilt ära lõiganud ja soovivad, et teeksime sama värvi lõnga nende vaiba jaoks.", selgitab Dennis Kristensen 

Õige värvitooni leiab lõngale laborant Õie Kuusk (pildil) ja teises vahetuses Irina Smirnova
Sindi Sõnumid

Õige värvitooni leiab lõngale laborant Õie Kuusk (pildil) ja teises vahetuses Irina Smirnova

Värvi näitena on saadetud igasuguseid asju - kive, munakoori, et teeksime sama tooni lõnga. Meie labor teeb siis värvi valmis ja värvitud proovilõng saadetakse kliendile.

Kui nad on rahul, siis alles värvime tellitud koguse lõnga.", lisab Sverre Veskilt. Näiteks hotellidele on disainer teinud kujunduse ja värvilahendused, siis saadetakse Sindi Lankasse mingi kivi või isegi pilt, mis seinale tuleb ning tahavad sama värvi vaipa. Väga palju on selliseid tellimusi, kus sisekujundajad teavad täpselt, millist värvi vaipa nad tahavad. „ Aga minge vaadake värvimajja.", pakub tegevdirektor lahkelt.

Toomisjuht Sverre Veskilt oli meeleldi nõus kogu tootmisprotsessi näitama ja võhikule seletama. Kokkuvõtteks võib öelda, et rõõm on näha toredat kollektiivi, mis teeb iga päev mitmes vahetuses tublit tööd ning loodetavasti läheb Sindi Lankal kõik ülesmäge ka edaspidi. Sest see on ju kasulik nii Sindi linnale ja kui ka siinsetele inimestele.