"Ainult kannatust ja kannatus saab tasutud"
Sügisest peale käib Vääna- Jõesuu tiheasustusalal, rahvakeeli öelduna suvilapiirkonnas, tõsine ehitus. Kaevatakse kraave, lõhutakse asfalti, puuritakse maad, autod veavad liiva, killustikku, torusid. Ja erksavärvilistes turvariietes kiivritega mehed aina toimetavad. Paigaldavad torusid ja tõstavad ringi liiklusmärke.
Kellelegi pole saladus - käib uue veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine. Kuidas see täpselt käib, teab kõige paremini mees, kes ise ehitust korraldab, peatöövõtja Merko Ehitus Eesti AS-i projektijuht Peeter Laidma.
Keeruline ehitus
Peeter Laidma: "Läinud aasta 11. septembril kirjutas Merko Harku valla ja Strantumiga alla esimese lepingu, veevarustuse ja kanalisatsiooni magistraaltorustiku rajamiseks Vääna-Jõesuust Suurupisse, kuhu osaühing KMG ehitab reoveepuhastit. 27. novembril said allkirjad veel kaks lepingut, mille põhjal tulevad torustikud aianduskoperatiivi merepoolsesse ja teisele poole maanteed jäävasse asumisse. Lepingute järgi peab töö olema tehtud ja tellijale üle antud kahe ja poole aastaga."
See tähendab kevadel 2015. Selle ajaga paigaldab ehitaja 71 kilomeetrit veetorustikku ja 73 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, liitumispunkt ehitatakse välja 2520 kliendi ehk kinnistu tarvis. Peale Merko meeste - ja võib olla ka mõne õrnema soo esindaja - toimetavad suurehitusel ka KMG Inseneriehituse AS ja OÜ Taskar töömehed.
Viis uut puurkaevu joogivee võtuks puurib Balrock ja pumplad rajab OÜ Taskar Elektrilevi veab pumplate juurde toiteliine. Lisaks ehitustöödele tuleb pärast ka kogu ehituse all olnud ala uuesti haljastada, teed tasandada ja taastada katend.
Peeter Laidma tunnistab ausalt, et see on keerulisim taristu, mis tal ehitada tulnud. Rae vallas Peetri külas oli ehitusmaht sama suur, ehitada aga kordades lihtsam - torud paigaldati alles arenduses olevale objektile, kus inimesed veel ei elanud.
"Vääna-Jõesuus teebki ehituse keeruliseks see, et endiste suvilakoperatiivide sisesed tänavad on kitsad, lõppedes tihti tupikuga. Inimesed aga, kes seal aastaringselt elavad, peavad hommikul autoga tööle ja õhtul töölt koju pääsema," kõneleb projektijuht iseenda ja elanike probleemidest nagu ühistest probleemidest. "Sellisel juhul lepitakse tänava sulgemise tingimused elanikega täpselt kokku."
Eraldi ajakulu võtab veel inimeste teavitamine. Igasse postkasti, või kus seda pole, teadetetahvlile, jäetakse kiri tekstiga, et "ehitustööd teie tänaval algavad ... ja kestavad ..., palun mõistvat suhtumist". "Eks elanikud ongi seni üsna mõistvalt suhtunud. Liiklusega on pahatihti probleeme.
Üritame seda korraldada nii, et kui just tupiktänavaga tegu pole, siis ühelt poolt tänava otsast pääsevad elanikud ikka autoga koju," kirjeldab Peeter Laidma igapäevast tööde käiku.
Ehituse ja elanike ühise logistika juurde käib ka see, et üritatakse leida tänavaid või pikemaid tänavalõike, kus inimesi talvel ei ela ja need siis kiirendatud korras vamis ehitada.
Koostöö elanikega
Praegu on üleskaevatud teed-tänavad ja haljasalad külmunud, mis saab aga siis, kui ükskord segipööratud maa sulama hakkab? Terves asumis korraga.
"Eks ta üks hirmus vaatepilt, kole ja raske aeg saab olema. Kõigile, nii elanikele kui ehitajatele," on Peeter Laidma kindel. Ja põhjendab: "Oleme ju viis kuud kaevendeid kaevanud, torusid paigaldanud ja siis uuesti täitnud.
Midagi taastada, haljastada ega renoveerida talvel ei saa."
Selle eest kevadel, kui teed juba masinaid kannavad, läheb ka heakord taastamisele.
"Ega me kõike korraga suuda, esimesel võimalusel hakkame peale ja suvel teiseks pooleks peab juba torustiku saanud tänavad taastatud olema," on Peeter Laidma kindel. Nagu ta on kindel selleski, et kõik 144 kilomeetrit torustikke veel mulla alla pandud pole.
"See sõltub juba elanikest, kas me suvel saame suvilakooperatiivide tänavatel torutöid teha. Kui inimesed, keda siis elab seal mitu korda rohkem kui praegu, väga vastu on, me täie võimsusega ehitust ei jätka," lubab ehitaja igal juhul elanike ja valla soove arvestada.
See aga tähendab, et ehitus võtab täpselt planeeritud aja. Ja sellega on ehitaja arvestanud - kaevavad ka järgmisel suvel Vääna-Jõesuu kitsastel teedel kaevendeid edasi. Kui aga inimesed mõistvalt suhtuvad, ehitajal ka suvel ehitusega jätkata lasevad, siis...
"Oleme kalkuleerinud, et siis võiks selle aastaga torutööd lõpetada. Järgmisel suvel enam kaevetöid asumites ei teeks. Ainult haljastus ja teede taastamine," kõneleb Peeter Laidma mõtlikult.
Kas see nii ka läheb, ei sõltu ainult ehitajaist. Sõltub elanikest ja nende kannatlikkusest. Ehitajad on omalt poolt pingutuseks valmis. Ja valmis täitma lubadust, et aitavad omalt poolt elanikel veetrassi liitumispunktist ka eramuni rajada. Oskused ja tehnika selleks on olemas.
"Meie töö on loomulikult magistraaltorustik rajada. Aga kui elanikud soovivad, aitame torud ka majani viia. Ühtegi abivajajat me tagasi ei saada. Omalt poolt palume vastu aga kannatust. Ühiselt projekti edenemise eest seistes jõuame kiiremini ja väiksemate ebameeldivustega valmis," on projektijuht Peeter Laidma kindel.
