Pilt on illustreeriv Päevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Kursi esmamainimise aja­lookonverentsile, mis toimus 20.juulil Kursi Jahilossis, selle perenaise Alikee Kubi ja Kursi koguduse eestvõttel, oli tulnud hulk ajaloohuvilisi ja kutsutud külalisi. Peaettekandjaks oli keskaja uurija Kaur Alttoa, kelle teema kattis Kursi kõige vanemat ajajärku 12.-13. sa­jandil, mil ümbruskonna mõ­jukamateks tegijateks olid Kärkna klooster ja Liivi-saksa ordu. Kloostrivendade tege­vusest on küll vähe ajalooal­likaid, kuid mõndagi siiski. Ka rahvamälus liiguvad jutud munkade kaevatud Puurmani lossi tiigist on iseloomulikud tsistertslastele, kes ehitasid oma tegevusekohad jõgede kallastele, rajades kalakasva­tustiike, vesiveskeid ja kabe­leid. Kursis oli läbi sajandite ehitusmaterjali palkide, pae ja lubja hankimispiirkond. See parvetati allavoolu Pedja jõge pidi Tartusse ja mujale. Nii oli Pikknurme Tartu linna metsamõis ja Saduküla Tartu linna rendimõis.

Tõenäoliselt ka Kursi kihelkonna saksa­keelne nimi - Talkhof, mis viitab lubjale - tuleneb Kursi kihelkonna tähtsusest Tartule ehitusmaterjalide hankimise piirkonnana. See oli koguduse õpetaja Sulev Sova ettekande kokkuvõte. Kunagise Kursi köstri tütar Helma Kaeval meenutas Kursi kihelkonna elu sõjaeelsel ajal. Soomlased on väga huvitatud Eesti kul­tuurist ja heast käekäigust, ütles tervituskõnes Soome suursaadiku nõunik Vesa Vasara. Poola suursaatkon­na suursaadik hr. Grzegorz M. Poznanski tänas võimaluse eest olla külalisena paigus, mis kunagi oli Poola riigi põhja­poolseim piirkond ja istutas Kirikumõisa parki tammepuu. Vallavanem Rauno Kuus koos Jõgeva vallavanema Enn Kure ja Mustvee linnapea Urmas Lauriga istutasid Kursi ajaloo meenutuseks veel pisikese, kuid peagi suureks kasvava hiidelupuu.

Pärast maitsvat lõunalauda, mille sponsoree­ris Puurmani Vallavalitsus, oli huvilistel veel võimalus külastada Kursi Kihelkon­namuuseumi Kirikumõisas, kuhu Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart kinkis kunagise Kursi õpetaja Jaan Muru me­muaarid oma varjamiseaas­tatest ja Siberi vangipõlvest. Meeleoluka päeva lõpetasid kirikus Soome sõpruskogudu­se Parkano noortejuhid kauni kontserdiga, lauldes Looja kii­tuseks noortepäraseid laule.