Foto: Ilmar Saabas

· Soova koolitalu on müügil.

Konguta vallaisad murdsid pead, kust võtta 2000 kr. koolimaja ehitusfondiks. Leiti pääsetee: müüakse ära Soova koolitalu , mis rendi näol andis aastast sissetulekut 350-400 krooni. Talust loodetakse enampakkumisel saada 5000-6000 krooni. Sellega jääb hoiuleandmiseks veel üle summa, mis annab vallale endiselt 350-400 krooni aastas sissetulekut( 22.09.1930).

· Kongutas kaks kuueklassilist algkooli.

Konguta vallavolikogu otsustas järgmisel õppeaastal ellu kutsuda Konguta- Kõsse algkoolis kuuenda klassi, muutes seega kooli kuueklassiliseks. Volikogu põhjendas oma sammu sellega, et praegune kuueklassiline Kongota asunduse algkool asub valla ühel serval ja on kauguse mõttes soodne ainult osale valla elanikkudele. Kõsse algkool asub aga enam-vähem keset valda ja seega suuremale hulgale valla elanikkudele kättesaadav( 01.04.1932)

· Suure- Konguta õpilased sportimas ja laulmas.

Suure- Konguta kõrgem algkool pühitses oma kevadpidu Suure- Konguta mõisa pargis. Vaatamata, et enne peo algust ja kogu eeskava ajal sadas peent vihma, oli rahvast kenake kogu. Kavas kanti ette lastekoori laule, ilulugemisi, poiste püramiide. Järgnesid kergejõustiku võistlused. Võistlustele järgnes tantse, millistele eriline kiiduavaldus osaks sai(25.05.1932)

· Koolilahing Kongutas.

Konguta vallavolikogu koosolekul tuli arutusele koolide küsimus. Praegu Kongutas töötavad asunduses ja Kõssel 6-kl. algkoolid, esimene kolme ja teine kahe õpetajaga. Maavalitsus, valla palvetele, määrata Kõssele kolmas õpetaja, andis omalt poolt koguni nõu Kõsse 6. klass viia üle asunduse algkooli juurde. Vastasel korral pidagu vald Kõssel 6. kl. omal kulul. Vallavolikogu otsuseks oli, et ka asundus algkoolis olgu kaks õpetajat( 06.01.1933)

· Neil päevil võttis Konguta vallavolikogu vastu ostsuse, et vallas asuvatesse Kõsse ja Konguta koolidesse enam võõra valla lapsi vastu ei võeta. Kõsse algkoolis õpib aga 10 Aru valla last, kelle eest koduvalt pearaha maksab. Kõsse kool on neile ainult 1 km kaugusel. Maakoolivalitsus protesteerb Konguta valla nim. otsuse vastu(17.01.1933)

· Konguta loengute tähe all.

Konguta ühepäeva kool, mis asub Kõsse algkooli juures, algas jälle üle pika uneaja tegevust ja kohe õige energiliselt. Jaanuarikuul on peetud juba kaks loengute seeriat. Ühepäeva kool ei leia poolehoidu mitte ainult oma vallarahva keskel, vaid kuulajaid tuleb ka teistest valdadest(18.01.1933)

·Kõsse algkool saab maad?

Vastavalt haridus- sotsiaalministri hiljuti avaldatud korraldusele, Konguta-Kõsse algkooli hoolekogu esitas Konguta vallavalitsusele palve maasaamise asjus. Konguta vallale kuuluv maatükk asub koolimajast kaugel umbes kolm kilomeetrit. Nimetatud maatükk tahetakse ümber vahetada eraisikule kuuluva maaga, mis asub otsekohe koolimaja ümbruses(18.03.1933)

· Konguta vald nõuab viielt naabrilt õpilaste majanduslikke kulusid.

Konguta valla algkoolis käis Meeri vallast 1, Kirepist 8, Arult 8, Valgutast 2 ja Rannust 1 õpilane, kogusummas 14 õpilast. Hiljuti pööraski Konguta vallavalitsus Meeri, Kirepi, Aru, Valguta ja Rannu vallavolikogude poole iga õpilase kohta määratud summa 8 kr. 65 sendi saamiseks. Osa vallavolikogusid on seda lubanud tasuda, osa aga mitte (19.04.1933)

· Kongutas osa kooli vallamajja.

Konguta Kõsse algkool asub rahvamajas, kus aga end teravalt tunda annab ruumide kitsus. Kuna vallamaja teisel korral on võimalik ruume valmis ehitades kooli ruumidekitsikust lahendada, siis ongi selle juure peatuma jäädud. Vallavolikogu koosolekul otsustati vallamaja teisel korral valmis ehitada üks ruum. Töö teostatakse lähemal ajal(30.11.1936)

· Konguta vald ostis koolile krundi.

Viimasel vallavolikogu koosolekul otsustati Konguta vabatahtliku tuletõrje seltsile kuuluvas rahvamajas asuvale koolile omandada rahvamaja juurde kuuluva krundi, mida senini kasutati rendilepingu alusel. Maaomanikuga lepiti kokku 330 kroonile, mille eest vald omandab 3 üks kolmandik vakamaad maad, millel asub rahvamaja, kooli ait ja laut ning park(02.12.1936)