Foto: Andres Putting
Muudatusteks tuleb valmistuda juba täna.  Peamiselt tulenevad muutused jäätmeseadusest ja omavalitsuse uuendatud jäätmehoolduseeskirjadest.

Tuletame meelde põhitõed

Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse jäätmevaldaja kinnistult kogutavatele olmejäätmetele, milleks on segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed. Jäätmevaldaja on isik või asutus, kelle valduses on jäätmed. Olenemata sellest, kas neid jäätmeid tekib koti või mahuti jagu, sõlmitakse jäätmevaldaja ja vedaja vahel leping, millesse jäätmevaldaja kannab just tema kohta kehtivad andmed. Korteriühistu puhul on jäätmevaldajaks korteriühistu. Seaduseandja kavandab lähiaastatel ka seniste korteriühisuste muutmist juriidilisteks isikuteks ehk korteriühistuteks.

Kõik jäätmevaldajad peavad segaolmejäätmeid  vedajale   üle andma kogumismahutis või kotis,  erandiks võivad olla vaid omavalitsuse poolt tähtajaliselt erandkorras vabastatud ajutiselt kinnistut kasutavad või üldse mitte kasutavad jäätmevaldajad.

Paberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti. Seda juhul, kui kinnistul on vähemalt  viis korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte.

Suurjäätmed tuleb endiselt  ajutiselt paigutada oma segaolmejäätmete mahuti kõrvale ning sellest tuleb  teavitada  vedajat, kes on kohustatud suurjäätmed ära viima mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Suurjäätmete äravedu on  jäätmevaldajale tasuta.

Uus on nõue biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete käitlusele

Tihe- ja kompaktse asustusega alal peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks olema eraldi kogumismahuti, välja arvatud juhul, kui toidujäätmeid kompostitakse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korras ning sellest on teavitatud vallavalitsust.

Taheva vallas on kompaktse hoonestusega aladeks üldplaneeringu kohaselt määratud Laanemetsa, Hargla, Koikküla ning Taheva külade keskused ja kortermajade piirkonnad ning Taheva Sanatooriumi ala.

Minimaalsed tähtajad

Jäätmekoti (kuni 50 l ja kuni 10 kg) kasutamisel on minimaalne tühjendamissagedus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Segaolmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on tihe- ja kompaktse asustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ning hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Kompaktse asustusega alad on määratletud omavalitsuse üldplaneeringuga, millega saab  tutvuda omavalitsuse veebilehel või vallavalitsustes. Seega võib nii mõnelegi jäätmevaldajale, kes senini kasutab  teenust 12 nädalase intervalliga, rakenduda nüüd kohustus segaolmejäätmeid ära anda minimaalselt iga nelja nädala tagant. Biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul. Vedamise täpne sagedus määratakse vedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus. Suurjäätmete vedu teostatakse   kliendilt saadud tellimuse kuupäevast arvestades vähemalt viie tööpäeva jooksul.

  

Olulisemad muudatused

Praeguseni võisid mitu jäätmevaldajat esitada jäätmevedajale avalduse sooviga kasutada ühist kogumismahutit.  2013. aastast peavad nad esitama ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud lepingu. Lepingu näidisvorm on  saadaval Taheva valla veebilehelt ja vallavalitsustest.  Lepingu lisana võiks kirjeldada ka ühise kogumismahuti asukohta või  lisada see  asendiplaanil.

Erandkorras ja teatud tähtajaks jäätmeveoga liitumisest vabastatud isik ei esita enam samas olukorras olles tähtaja lõppedes uut taotlust. Vabastatud isik on kohustatud esitama järgmise aasta 20. jaanuariks omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole muul moel kasutatud. Sellisel juhul  vabastus pikeneb. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Kõik  praegusel hetkel kehtivad vabastused lõppevad 31.12.2012.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete käitlemiseks, mis jääb kompaktse hoonestusega alale, peab köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kasutama alates uuest aastast eraldi kogumismahutit. Juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse vastavalt eeskirjale (arvestades nõudeid veekaitsevööndi, kaevu jms suhtes ning kompostimine toimub naabri kinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei ole teistsuguses kauguses kokku leppinud) ning kompostimisest on teavitatud omavalitsust, siis pole eraldi kogumismahutit vaja. Lahtises aunas köögi- ja sööklajäätmed komposteerimise puhul on ette näha probleeme, mistõttu tuleb kompaktse hoonestusega alal kasutada suletavaid kompostreid. Omavalitsuse teavitamiseks koostatud vastav näidisvorm on saadaval Taheva valla veebilehelt ja vallavalitsusest.

Mitteelamumaal asuvad ettevõtjad, kel tekib paberit ja kartongi või biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid eraldivõetuna üle 50 kg nädalas, peavad omama eraldi mahuteid nimetatud jäätmetele.

Endiselt kehtib

Jäätmevaldajal on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval kogumismahuti väljapoole oma kinnistu piiri teega külgnevale alale tingimusel, et see ei takista liiklust.

Samuti saadab  vedaja  jäätmekäitluslepingud välja kõikidele jäätmevaldajatele. Kui jäätmevaldaja mingil põhjusel lepingut ei allkirjasta ega tagasta, toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine vastavalt jäätmeseaduse §-le 69,  see tähendab, et  jäätmevaldaja loetakse liitunuks selles piirkonnas ka lepinguta. Sel juhul loetakse jäätmevaldaja standardse 80-liitrise kogumismahuti kasutajaks, mida vedaja tühjendab vastavalt miinimumsagedusele. Tegeliku olukorra täpsustamiseks tasub kindlasti jäätmevaldajal leping  üle vaadata, teha selles vajadusel muudatused ja allkirjastatult vedajale tagasi saata.

Täna kehtivad teenustasu hinnad  on jõus 2012. aasta lõpuni.  2013. aastast kehtima hakkavad teenustasud ei hakka sarnaselt praegusega  sisaldama kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda. Mahuti üürimise ja paigalduse eest tuleb tasuda eraldi vastavalt vedaja kehtestatud hinnakirjale. Mahutite omanikud tasuvad vaid jäätmeveo eest.

Omavalitsus saab  jäätmevaldajat vaid erandkorras ja teatud tähtajaks jäätmeveoga liitumisest vabastada, kui ei elata kinnistul alaliselt ja kinnistut ei kasutada. Selleks tuleb jäätmevaldajal esitada vallavalitsusele  vastav taotlus.  Vastav taotluse näidisvorm on kättesaadav omavalitsuse veebilehelt ja vallavalitsusest. Kui vabastustaotlust pole esitatud või kui seda pole rahuldatud, kehtivad jäätmevaldajale samasugused õigused ja kohustused nagu kõikidele jäätmevaldajatele ning asjaolu, kas jäätmete veoleping on poolte poolt allkirjastatud või mitte, ei oma tähtsust.

Olmejäätmeid tuleb sorteerida. Sorteerimisel tuleb eristada paberit ja kartongi, pakendeid, biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmed, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, suurjäätmeid. Küttekolletes võib põletada majapidamises tekkinud ohtlikke aineid mittesisaldavat kiletamata paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. Pakendimahutite asukohad on  omavalitsuse territooriumil teada.  Vastava infoga saab  tutvuda vallavalitsuse  ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu veebilehtedel.

Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Järelevalve nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

Eeskirjad ja näidisvormid on leitavad veebilehelt www.taheva.ee (peamenüüst valida „Jäätmemajandus"), valla üldplaneering on leitav samalt kodulehelt (peamenüüst valida „Vallavalitsus" ja „Valla üldplaneering").

Alari Mägi                                                                             Monika Rogenbaum
Keskkonnaspetsialist                                                             Vallavanem
Valgamaa Omavalitsuste Liit                                                Taheva Vallavalitsus