Alkoholist tingitud neuroloogilised häired avalduvad eelkõige inimestel, kes on pika aja vältel tarvitanud suurtes kogustes alkoholi. Kõige sagedamini haigestuvad kesk- ja vanemaealised mehed. Paraku on ka keskealisi patsiente, kes ootamatult avastavad endal raske haiguse.

Alkoholil ja tema laguproduktidel on närvisüsteemile otsene toksiline toime. Lisaks soodustab haiguste ilmnemist ka toitainete, eelkõige B1 vitamiini defitsiit, mis sageli kaasneb alkoholismiga.

Kolmeks suuremaks alkoholist tingitud neuroloogiliseks haiguseks on alkohoolne polüneuropaatia, väikeaju degeneratsioon (tserebellaarne atroofia) ning Wernicke- Korsakoffi sündroom või psühhoos.

Alkohoolset polüneuropaatiat iseloomustavad eelkõige jalgade ja jalalabade tundlikkushäired, raskematel juhtudel ka tundlikkushäired labakätel, lihasnõrkus, tasakaaluhäired. Sageli esineb põletustunnet labajalgades. Haiguse põhjuseks on alkoholi toksiline toime närvi ümbritsevale müeliinkihile, mistõttu närviimpulsi juhtekiirus väheneb ja närv ei suuda enam adekvaatselt infot edastada. Haigus algab enamasti hiilivalt ning on loomult progresseeruv. Haiguse arenedes muutub ka kõnd ebakindlaks, tihti esineb kukkumisi. Seisundi kõige efektiivsem ravi on alkoholist loobumine, mis küll ei tervenda patsienti, ent pidurdab haiguse edasist kulgu invaliidsuse poole. Sageli rakendatakse ka suurtes kogustes B1-vitamiini manustamist, ent selle efekt on kahjuks üsna tühine. Taastusravi on suunatud eelkõige haigusest tingitud sümptomite kompenseerimisele ja haigusega kohanemisele, see hõlmab tasakaaluharjutusi, kõnnitreeningut ning lihasjõudu parandavaid harjutusi. Eesmärgiks on inimese parem toimetulek igapäevaelus (nt kukkumiste vähenemise arvel) ja kõrvalabi vajaduse vähendamine.

Väikeaju degeneratsioon on protsess, kus närvirakud väikeajus (antud juhul alkoholi toksilise toime tõttu) hukkuvad. Kuna väikeaju on aju osa, mis vastutab koordinatsiooni ja tasakaalu eest, põhjustab väikeaju atroofia ataksiat. Ataksiat iseloomustavad koordinatsioonihäired, raskused sihipäraste liigutuste sooritamisel, ent ataksia võib avalduda ka kehatüve ebastabiilsusena. Sel puhul on eelkõige häirunud kõnnak, tüüpiline on nn meremehekõnnak. Tasakaal on ebakindel. Ravi põhikomponent on samuti alkoholist loobumine ning taastusravi on sarnane eelpoolmainituga ning suunatud haigusega kohanemisele.

Wernicke-Korsakoffi sündroom on eelkõige alkoholiga seotud B1-vitamiini defitsiidist tingitud neuroloogiline seisund, mida iseloomustavad mäluhäired (nii lähi- kui kaugmälu osas), õppimisvõimetus ja dementsus. Eriti iseloomulik on lühimäluhäire, haige ei mäleta äsja sooritatud tegevusi, on ajas ja ruumis täielikult desorienteeritud ning võib küsida väsimatult samu küsimusi järjest. Kaasuvana esineb sageli ataksia, mis ei pruugi olla väga väljendunud, avaldudes sageli vaid ebakindlas kõnnakus. Kuigi need patsiendid on suhteliselt heas füüsilises seisundis, siis lähedastele on haige väga koormav: ta vajab ööpäevaringset järelvalvet ja hoolitsust. Seisundit ravitakse ägedas faasis B1-vitamiini megaannustega, edasine taastusravi on suunatud pigem patsiendi lähedaste või hooldaja nõustamisele. Õpivõime puudumise tõttu on haige taastusravi väheefektiivne.

Kokkuvõttes on alkoholi liigsest tarvitamisest tingitud neuroloogiliste sündroomide ravi väheefektiivne. Ainus haiguse kulgu pidurdav ja seisundit veidi parandav „ravi" on alkoholist loobumine. Sageli manustatakse haigetele B1- vitamiini suuri annuseid, mis võib vaid veidi seisundit parandada. Taastusravi ei suuda paraku midagi taastada, see on suunatud haigusega kohanemisele, patsiendi nõustamisele ja iseseisva toimetuleku suurendamisele. Kõige olulisem on haigust vältida ehk ennetada ja jälgida enda ning oma lähedaste toitumis- ja joomisharjumusi ning kõrvalekalletele õigeaegselt reageerida.