Andres Tšumakov: usk ja keskkonnahoid käsikäes
Seda lugu võiks alustada kuldse lausega, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga ei alusta. Tahan rääkida hoopiski loo, mida kuulsin Andrese käest juba aastaid tagasi.
Nimelt on Andres sündinud jõululaupäeval ja kuna toona isa vastupidiselt tänasele sünnituse juurde ei lubatud, otsustas Andrese isa jõululaupäeval kirikusse minna. Läks siis esimesele teenistusele ja kuulis, kuidas õpetaja kantslist jutlust pidades Jeesuslapsest rääkis ja lausus, et Teile on poeg sündinud.
Pärast teenistust helistas ta kohe sünnitusmajja, sealt aga öeldi, et pole veel kedagi sündinud. Kuna ka siis peeti jõuluõhtul mitu teeenistust järjest, läks isa ka järgmist kuulama.
Taas räägiti Jeesuslapse ja Jumala Poja sünnist. Kui nüüd teenistus läbi sai ja isa taas helistama läks, kuulis ka tema kauaoodatud rõõmusõnumit poja sünni kohta.
Usuteaduste arhitekt
Lapsepõlv libises Andresel Türil mööda. „Mul oli nii maakui ka linnavanaema, esimene elas Rooveres. Seal möödusid pea kõik minu suved," meenutab ta. „Vanaema kolhoosilaudas ja ka kodumajapidamiseses oli palju loomi. Kolhoosilaudas oli ka hobune, kelle vankri ette rakendamist tuli õppida, niisamuti kui ka selle juhtimist. Samuti sai kolhoosis karjas käia."
Viimase tegevuse üle on Andres hiljem mõtisklenud, et kui palju on sarnasust erinevatel ametitel, mida sõna "karjane" endasse mahutab. On ta ju lisaks lapsepõlve neljajalgsetele hoolealustele juba aastaid teinud tööd mitme Järva praostkonna koguduse hingekarjasena. Loomulikult kulus enne hulk aastaid õpingutele. „Tegelikult oli mul soov saada arhitektiks.
Sel aastal aga, kui keskkooli lõpetasin, kahjuks Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri erialale vastuvõttu ei toimunud. Nii asusin hoopiski TTÜsse ehitust õppima, aasta pärast aga sai sedagi suundumust muudetud," räägib Andres.
„Ajad olid lihtsalt toona väga huvitavad, nii palju muutusi. Senine suurriigi osa oli korraga vaba ja iseseisev, see tõi kaasa uued tuuled ja võimalused.
Osalt võib-olla huvist ajaloo vastu, osalt soovist saada rohkem teada usust, asusin ma Usuteaduste Instituuti vabakuulajaks, aasta pärast aga sooritasin juba sisseastumiseksamid ja nii saigi minus usuteaduse tudeng. Loomulikult oli see noore tudengi jaoks huvitav aeg, peale õpingute jäi ju palju aega ka pealinna tuledesära piiluda. Kui kümmekond aastat hiljem Tartu Ülikooli Türi kolledžis teist kõrgharidust omandama asusin, oli tunne sootuks teistsugune.
Siis oli põhirõhk enamasti ainult õppimisel - kaugõppes ja paari- kolme aastaga kõrgharidust saades võib paljugi tudengielu huvitavamast poolest jääda kogemata. Aeg oli oma töö teinud ja elu omad eelistustused seadnud," muheleb Andres.
Õpetaja ja vallavanem
Andres on teeninud diakonina nii Järva-Peetri, Käru, kui ka Paide Püha Risti kogudust, kahte viimast ka juba õpetajana. Aastast 2002 sai Andresest aga Käru vallavanem. „Olin Käru kogudusega tuttav 1993. aastast alates, tundsin juba paljusid kohalikke inimesi ja olusid. Aga loomulikult oli vallajuhtimine minu jaoks täiesti uus kogemus.
Mis sellest, et väike vald, tööd oli tublisti ja kuna tegijaid nappis, tuli muu hulgas endalgi näiteks nii mõnigi rahastustaotlus või projekt koostada," selgitab ta.
„See kogemus tuli kenasti kasuks ka mu tulevasel töökohal. 2005. aasta lõpus loodi kõigisse maakondadesse Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindus, kuhu otsiti juhti. Kuna Järvamaale ei oldud esindajat kohe leitud, siis kandideerisin 2006. aasta alguses ja nüüd olengi sellel ametikohal tänaseni." Palun Andresel pisut lähemalt selgitada, millega Keskkonnainvesteeringute Keskus tegeleb. „Lühidalt öeldes suunab keskus keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahasid, need on siis saaste-, ressurssi- jms maksud, tagasi meie elukeskkonna parandamiseks, näiteks uute vee- ja kanalisatsioonitrassside ning reoveepuhastite ehituseks.
Neid projekte rahastab Eesti riik. Suuremate, euroraha abil teostuvate objektide rahastamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskusel omaette üksus Tallinnas," selgitab Andres.
Maakondlikul tasandil on Andrese tööülesandeks taotluste kontrollimine ja seejärel Tallinna vastavale spetsialistile edastamine, kust see omakorda saab ministeeriumi ekspertgrupile edastatud.
„Ma olengi siis rahastamisprotsessi esimene lüli, kes vaatab taotlused üle ning juba algselt välistab „lootusetud juhtumid", annan nõu vajakajäämiste korral."
Teeb tööd endiselt rõõmuga
„Kui nüüd vaadata Järvamaa kaardil neid objekte, mis viimase viie aasta jooksul on valminud, ja tähistada nad lipukestega, siis saaks see pilt ühtlaselt kirju," rõõmustab Andres. „Kui buumiaegadel kasutasid just omavalitsused toetusi innukalt, siis masuperioodil see hoog rauges."
Põhjuseks Andrese sõnul mitte see, et ei olnud raha, mida jagada, vaid see, et valdadel nappis raha omaosaaluste katmiseks. „Varasematel aastatel oli aastas kolm taotlusvooru, mis hiljem taandus kahele.
Tänaseks on olukord aga nõndapalju paranenud, et kuuldavasti on alates järgmisest aastast taas võimalik toetust kolmel korral taotleda." Saan Andrese jutust aru, et töö, mis igapäevast leiba annab, pole tema jaoks rutiiniks muutunud. „Tunnen, et pole ennast sellel ametikohal ammendanud. Inimestega suhtlemine annab jõudu. Eks loomulikult oleks uusi ja huvitavaid väljakutseid, näiteks mõeldes, et Peterburi Jaani kogudusel puudub siiani oma hingekarjane, oleks see üsnagi suur ja huvitav väljakutse."
Samas tunnistab ta, et kui juured on ikkagi siinses mullas, siin on pere ja lapsed, kelle eest hoolitseda, siis on kardinaalsed muutused ikkagi väga rasked ning neid tuleb teha eelkõige pere huvisid ja heaolu arvestades. „Jõulukuul tahaksin kindlasti rõhutada, et leidke rohkem aga oma laste, oma lähedaste jaoks, nad vajavad seda. Meie elu ongi tihtipeale üks arutu tormamine raha ja kuulsuse särava tähe kannul, võtke vähemalt korraks aeg maha," räägib ta.
„Muidu on tulemuseks see, et kui Tallinna Jaani koguduse õpetaja küsis lastelt, mis värvi on Facebooki logo, teadsid seda pea kõik. Küsimusele, mis värvi on su ema silmad või millised pühi me tähistame, teadsid vastust vähesed." Ning lisab, et hoolimata sellest, et jõulupühade lävel on porine sügisilm ja lume asemel kallab vihma, tuleks jõuluajal nautida valgust ja soojust nii palju, kui võimalik, ning seda ka teistega jagada.
_______________________________
Andres Tšumakov
24. detsember 1973, Türi
Abielus, kaks last
Haridus:
1981-1989 Türi Keskkool
1989-1992 Türi I Keskkool, humanitaarklass
1992-1993 Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond
1993-1999 EELK Usuteaduse Instituut, diplomiõpe, eriala: teoloogia
diplomitöö teema „EELK Türi koguduse ajalugu vahemikul 1941-1991"
1999-2000 EELK Pastoraal-teoloogiline seminar
2007-2010 Tartu Ülikool Türi Kolledž, diplomiõpe
eriala: keskkonnateadus (avatud ülikool) Diplomitöö teema „Veemajandusprojektide arendamine Türi vallas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toel"
Töö:
1985-1992 EÕM ja karjasetöö 9. Mai kolhoosis
1993-1996 EELK Käru kogudus, praktikant
1996-2000 EELK Käru kogudus, diakon
1998 EELK Järva-Peetri kogudus, koguduse diakon
2000-2002 EELK Paide Püha Risti kogudus, koguduse õpetaja
2000-2009 EELK Käru kogudus, koguduse õpetaja
2002 Kuma Raadio - kirikuajaloo saated
2002-2005 Käru Vallavalitsus, vallavanem
2006-SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, projektispetsialist
2009- EELK Järva Praostkond - vikaar
Hobid: lugemine, kalastamine, ajalugu, filosoofia
